Täna sai päeval Tiina Marega msn-is lilledest lobisetud ja tema jutu peale tegin ka oma aias revisjoni, ehk siis vaatasin üle, mis lilled praegu õitsevad.
Suurtest ja kõrgetest lilledest on praegu õisi täis veitši kobarpea, see teine mul alles tänavu istutatud ja veel ei õitse. Kõik kõrged flkosid on praegu õisi täis, tädil Rakveres oli "Laura" imeilus, pean talt ehk järgmisel kevadel omale ka tükikese küsima, ikkagi Laura nimeline, Triinu nimelist elulõnga mul saada õnnestunud ei ole, Kivistikud seda ei paljunda. Astilbed on praegu ilusad, kuigi mul nad kõik nii ühel ajal, ainult see madal valge on juba lõpetanud õitsemise. Hostadel on õied, kuid mul hostad veel nii viletsates kasvukohtades, et seda õiteilu nautida veel ei ole. Rakveres laiutas aias ruuge päevaliilia oma õisi, terve aed seda varsti täis. Kollane on ammu lõpetanud, kuid Griša juures pojengi taga ja ema juures liivaaugus õiseb mingi kummaline justnagu sordi päevaliilia, kas tõesti jäi miskit alles mu vanadest sordi päevaliiliatest???? Õied on ilusad tumedad. Kuid pilt jäi tegemata, sest ema kogemata rohis selle ainukese õievarre üles. Juba on alustanud minu sügisesed lillekimbu lemmikud - kollane karikakar ja hall nelk. Nad ühed parajad umbrohud on, kuid lillekimpudes asendamatud. Kõige uhkem pillerkaar käib muidugi liiliapeenras, pean need erinevad sordid ära märgistama, siis saab neid grupeerida.
Õitsevad veel mõrsjalilled, mõõklehine vaak, tokkroosid,loitev nelk, nn talinelgid, lähis-ida kirburohi, fraseri kuningakepp, tähtputk, üks vähe kõrgem emajuur, mille liiginime ei tea, õnnehein, varjus õitseb veel karpaadi kellukas ja inglise kellukas, lahti on ka esimesed astrid: siberi ja alpi?, teist korda üritab õitseda armeenia mailane, üksikud õied on ka õevasel murtudsüdamel.
