Nartsissid.

Sel kevadel tundus aias liiga vähe nartsisse olevat, seega sai see viga parandatud. Tellisin nartsissid Eurobulb Üleval kallakul sai korralikult maad parandatud vahtralehe hakkega, kanademaja allapanu ja hernepeenrakasti mullaga.

Marion pearce

Ice king

Doll baby

Mount hood

Shrike

Brook Ager

Roulette

Alexis Beauty

Chantez

Cum Laude

Replete

Ice Follies

Green Eyed Lady

Flower Drift

Bantam

Spellbinder

Pink

Avalon

Segovia Goose Green

Sorbet

Pojengid 2026

Esimene ülevaade olemasolevatest pojengidest on selleks aastaks saadud ja üllataval kombel tundub asi päris Ok olevat - ma pigem ei lootnud, et ostetud pojengid sordinimedele vastaks, kuid praegu tundub, et esimesed õitsema läinud on kõik õiged.

Esimesena läks õitsema 'Pink Hawaiian Coral'ilus suur värvimuutev õis. Keegi Coral ta on, kuid selle aasta 3 õit olid kõik ühekordsed, loodetavasti on see esimese õitsemise viga.

Teisena läks kasvuhoone kõrval õitsema üks, mis mulle teadmata oli. Tõenäoliselt oli see suht varane lillakaspunane täidisõieline, pigem lõhnatu Heli aiast saadud. Targemad aitasid seda 'Karl Rosenfeld' iks tuvastada. See tuleb välja kaevata ja aeda tuua, sest seda minul kindlasti ei ole siia toodud.

Siis läksid suht ühel ajal õitsema Hansu puukoolist ostetud 'Soft Salmon Saucer' ja Paeonia lactiflora 'Ellen Cowlay' Esimene õitses juba eelmisel aastal, teine sel aastal esimest korda. Mõlemad olid suht lõhnatud, kuid selle 'Ellen Cowlay' värv oli imeilus sügav vaarikapunane.

Unustasin ära veel kõige varem õitsenud anomaalse pojengi, sellest ei teinud vist isegi pilti. See on kunagi vanematekodust toodud, neid oli seal meil palju. Rohkem pojenge mul aias sel aastal ei õitsenud. Värvi nägin ära ühe valge, kuid selle õis ei läinud lahti, oli ilus värvi näitav nupp. Seega milline see õis täpselt on, näen ehk järgmisel aastal. Mida ma kindlasti tean, mis värvi on, sai valge näärlehise roosi kõrvale - see on sullivana hiline lillakaspunane. Kaevu kõrvale istutasin kunagi meriväljalt, Katrini käest saadud valge pojengi, ehk näen varsti õisi. Peenras on veel üks teadmata värviga pojengitaim. Ja Farmergracyist ostetud pojengid ka veel kosuvad.

Uuesaunalt on veel mõned pojengid vaja ära tuua, mis vanaema ja Heli aiast saadud. Õitses tänavu üks täidisõieline roosa, mida ma ise 'Edulis Superba'ks arvan, millel on imeline tugev lõhn. Anne käest sain ihaldatud 'Sarah Bernardi' (see sort peab mul ju olema, sest sordinimi peaaegu nagu mu vanaisa sünnijärgne perekonnanimi Bernadt) ja siis veel õhe tundmatu roosa, millele loodetavasti õnnestub äkki juured alla kasvatada. Pille-Riinilt sain Rockii pojengi seemiku. 'Sarah Bernardi' ja Rocki omasid õnestus jagada nii, et saan ka miniale sünnipäevaks pisikese kingi teha.

Aalujate kokkutulek

Ma olin sel aastal väga kahtleval seisukohal, kas mul üldse õnnestub sel aastal kokkutulekule minna, sest transpordiga lood kuidagi ei klappinud. Õnneks oli Ülle nii armas ja võttis mu oma auto peale ja Sirjega koos sai täna väga asjalik Elva kandi tuur tehtud. Hommikut alustasime Sulev Savisaare aiast, kes arvas, et ega tal enam suurt midagi ei õitse. Aga seda huvitavam oli külaskäik. Sibulllillede istutusalas olid enamuses pealsed juba kadunud. Kuid ühteist leidsime sealt ikka. Õitsesid mõned huvitavad liiliad. Meie kõigi tähelepanu köitsid jänesekapsad. Mitmed olid väga huvitavate lehtedega, mõne oleks pakkunud hoopis kurerehaks, mitte jänesekapsaks. Aga ühel jänesekapsal olid hetkel imeilusad roosad õied.

Aias õitsesid juba esimesed sügisesed sügislilled - alpi ja barnassi sügislilled.

Leidsime ka ühe koonuslaugu alamliigi, millel olid väga ilusad tihedad tumelillad õied.

Aias alustasid õitsemist palju erinevaid siilkübaraid, kuid paraku on minu kogemus selline, et ideaalsel juhul elab ka kõige tavalisem neist mu aias vaid 1 talve ja pärast teist talve ka seda enam ei ole. Täna soovitas keegi, et kui siilkübraiad osta, siis tuleb neil juurte ümbert turbapall lahti harutada ja nad ilma selle turbata aiamulda istutada, pean proovima, äkki tasub katsetamist, kuigi ka teiste aiast kaevatud siilkübarad on mul kõik eranditult välja läinud. Savisaare aias on palju pojenge, kuid pea kõik olid praeguseks lõpetanud. Aga 'Joseph Christie' veel õitses ja peremehel jagus sellele sordile vaid kiidusõnu - et alati väga ilusad täidisõied, hiline ja nuusutasin üle, et lõhnab ka. Praegu olid veel viimased külgõied lahti.

Savisaare aias saime ka esimesed maitsmised teha ja proovisime erinevaid mustsõstraid. Minu vaieldamatu lemmik oli 'Minai Smõrjov' tal polnud seda tüüpilist ülitugevat haput, mis mulle üldse ei maitse. Sellised mõnusad magusad marjad olid. Kokkutulek oli see kord Merikese juures, kuhu ma varem jõudnud ei olnud. Aia varjualad jätsid mulle sügava mulje, seal oli selline varjutaimede, eriti haldjatiibade valik, et lausa uskumatu. Ma pean kunagi jõudma sinna aeda siis, kui haldjatiibade õitseaeg on - praegu oli õisi vaid mõnel üksikul. Tal oli aias ka palju tumedam tiibeti priimula kui minul. Praegu köitis minu pilku tema varjuaias kirelill.

Tema müügialasse oleks tahtnud rahulikult süveneda ja uurida ja perenaise soovitusi kuulata, aga selleks täna aega ei jäänud. Muidu oleks sealt kindlasti mõne potiga koju jalutanud, sest no haldjatiibu mu aeda veel mahub. Seal oli nii palju tegemist, et pilte ma seal teha ei jõudnudki rohkem kui vaid kirelillest. Pärast kokkutulekut võtsime väikse seltskonnaga ette veel Anne ja Tea aiad. Anne ülikorras aed, imekaunid roosid ja jahmatavad kaktused - tal on neid tõesti palju. Seal jõudsin ma reisi ainukesed peenrapildid teha.

Mõlemas aias oli ülitihe muru, ei tea, kas mul see ka kunagi õnnestub. Tea aias olid mõnusad kõrged aiaäärsed istutusalad, piisavalt kõrged taimed, et kuigi krunt väga lai ei olnud, oli aias siiski piisavalt privaatsust naabrite pilkude eest. Aga Tea aias sai pildile hoopis äge lahendus suplustünni näol, mis oli tehtud selle kantmeetrise plasttünni ümber.

Ise sel aastal lilli pakkuda ei jõudnud, sest pakkuda oleks kevadel külvatud taimi, aga need kõik alles nii kribud, et praeguse kuumaga neid liigutada ei julge. Loodetavasti saab viga parandada järgmisel aastal. Aga oma hamsterdused on kõik juba pottidesse istutatud ja tänane päev kordaläinuks loetud.

Pojengisordid

'Top Brass'

 Pärast vahepealsed aiahävinguperioodi jäin nii mõnestki pojengist ilma. Midagi õnnestus päästa, aga mitte kõiki, ega mul neid palju ei olnudki, aga siiski. 2024 sügisel kaevasin kõik mis alles oli välja ja tegin uue peenra. Midagi sai maha, natuke ostsin juurde.

'Salmon Saucer' minu aias

Eelmisel aastal nägin vaid 1 õie - õitses Hansu puukoolist ostetud 'Salmon Saucer' . Õievarsi oli 1, kuid õis oli ilus suur. Ja õis vastas ka sordikirjeldusele, seega on kindel, et 'Salmon Saucer' on mul olemas.

Teine samast ostetud pojeng peaks olema Paeonia lactiflora 'Ellen Cowlay', ma pole kindel  kas see taim alles jäi, kuid ehk on. 

'Ellen Cowlay'

Maarahva poest sain 2pojengi. Pojeng ITOH Canary Brilliant - taim on alles, kuid esimesel aastal räsisid

Canary Brilliant

koerad seda korralikult, seega hetkel näen, et kasvatab lehti ja on ilusti alles, rõõmus ka selle üle.

Pink Havaiian Coral

Teine Maarahva poest ostetud pojeng peaks olema  'Pink Hawaiian Coral'. Selle sordiehtsuse saan varsti üle kontrollida, sest kolm õievart nuppudegaon varsti lahti minemas.

'Farmer Grace'ist sai tellitud 3pojengi . Neist 1 läheb õitsema.

Paeonia 'White Cap

Paeonia 'Flame

Paeonia 'Top Brass

'Flame'

'White Cap'

'Ellen Cowlay'

Priimula sordiaretus

 

'Fransesca' alles alustab, 
tema õied on vahvalt rohelised

Priimulate sordiaretus – kevadvärvide lõputu maailm

Priimula on üks armastatumaid kevadlilli, mille sordiaretus on aastakümnete jooksul loonud 

'Dark Rosaleen'

hämmastava värvi- ja vormivaliku. Tänapäeval leidub priimulaid nii tagasihoidlike pastelsete õitega kui ka erksate, mitmevärviliste ja täidisõieliste sortidena. Palju on päris vanu priimulasorte, mis aedades levinud, kuid mille nime enam keegi ei tea.

Eestis aretatud sort 'Lein'

Sordiaretuse eesmärk on parandada taimede omadusi – näiteks õite suurust, õitsemise kestust, külmakindlust ja haiguskindlust. Aretajad ristavad eri sorte ja valivad järglaste seast välja kõige tugevamad ning kaunimad taimed. Nii sünnivad uued

'Jack the Lad' 
Jack-in-green tüüpi

sordid, mis sobivad hästi nii koduaeda kui ka rõdukastidesse. Olen katsetanud vabatolmlemisel saadud seemnete külvi. Palju tuleb sarnaseid taimi,mille erinevused on vaevumärgatavad, Kuid on ka mõned erilisemad, mida tasub edasi kasvatada.

Eriti populaarsed on madalad ja rikkalikult õitsevad varretud ja hulgaõielised priimulad, mis taluvad hästi

Tõenäoliselt tuntuim täidisõieline
sort 'Belarina Cream'

muutlikku kevadilma. Viimastel aastatel on tähelepanu pööratud ka keskkonnasõbralikumale aretusele, et taimed vajaksid vähem väetisi ja hooldust. Popid on uhked täidisõielised sordid, kuid need pole meil kõik talvekindlad. 

Jack-in-Green tüüpi 
'Belarina Valentine'

Priimulate mitmekesisus näitab, kuidas hoolikas sordiaretus võib ühendada looduse ilu ja praktilised aiandusomadused. Igal kevadel pakuvad uued sordid taas värsket inspiratsiooni nii aiandushuvilistele kui ka professionaalsetele kasvatajatele.

Priimulad

 

Priimulad – kevade esimesed värvilaigud aias

Kui lumi hakkab sulama ja esimesed päikesekiired maad soojendavad, ärkavad aias ellu priimulad. Need armsad ja vastupidavad kevadlilled on paljude aiapidajate lemmikud, sest nad toovad peenrasse värvi ajal, mil enamik taimi alles kogub hoogu. Priimulad sobivad nii maakoduaeda, linnapeenrasse kui ka rõdukasti ning nende kasvatamine ei nõua erilist kogemust.

Miks priimulad on nii armastatud?

Priimulad õitsevad varakevadel ja pakuvad rikkalikku värvivalikut – kollased, roosad, lillad, punased ja valged õied mõjuvad pärast pikka talve eriti rõõmustavalt. Lisaks on nad kompaktsed ja sobivad hästi teiste kevadlillede, näiteks tulpide ja nartsisside kõrvale.

Veel üks suur pluss on priimulate vastupidavus. Õigesse kasvukohta istutatuna võivad nad aastaid samas kohas kasvada ja igal kevadel järjest uhkemalt õitseda.

Milline kasvukoht priimulatele sobib?

Priimulad armastavad poolvarjulist kasvukohta ja niiskemat, huumusrikast mulda. Otsese keskpäevase päikese käes võivad nende lehed kuivada ning õitsemine jääda lühemaks.

Parim koht priimulate jaoks on:

• puude ja põõsaste alune ala,

• põhjapoolne või idapoolne peenar,

• niiskem kiviktaimla serv,

• aiatiigi ümbrus.

Oluline on vältida läbikuivamist, eriti kevadise õitsemise ajal.

Priimulate istutamine ja hooldus

Priimulaid võib istutada nii kevadel kui ka sügisel. Istutamisel jäta taimede vahele umbes 15–20 cm ruumi, sest ajapikku moodustavad nad tihedaid puhmaid.

Hooldus on lihtne:

• kasta kuival perioodil,

• eemalda närbunud õied,

• lisa kevadel komposti või õitsvatele taimedele mõeldud väetist,

• jaga suuri puhmaid iga paari aasta järel.

Puhma jagamine aitab taime noorendada ning annab võimaluse priimulaid ka teistesse aiakohtadesse istutada.

Populaarsed priimulate liigid

Aedades kasvatatakse mitmeid erinevaid priimulaid. Mõned tuntumad neist on:

• varretu priimula,

  
  
  

• kõrge priimula,

• hambuslehine priimula ehk kerapriimula,

• sieboldi priimula,

• kõrvikpriimula.

Erinevaid liike kombineerides saab luua pika ja mitmekesise kevadise õitsemise.

Priimulad potis ja rõdukastis

Priimulad sobivad suurepäraselt ka terrassile või rõdule. Kevadel müüdavad potipriimulad annavad kiiresti värvi ning neid saab hiljem aeda ümber istutada. Potis kasvatamisel tuleb eriti tähele panna kastmist, sest muld kuivab anumates kiiremini läbi.

Kevade kuulutajad igas aias

Priimulad on tõeline märk sellest, et kevad on saabunud. Nad ei vaja keerulist hooldust, kuid pakuvad vastu palju ilu ja värvi. Kui soovid aeda varakevadist õiteilu, tasub priimulad kindlasti oma peenrasse valida.

Olgu tegemist väikese maakodu või moodsa linnaiaga – priimulad leiavad koha kõikjal ning rõõmustavad igal kevadel uuesti.