Aalujate kokkutulek

Ma olin sel aastal väga kahtleval seisukohal, kas mul üldse õnnestub sel aastal kokkutulekule minna, sest transpordiga lood kuidagi ei klappinud. Õnneks oli Ülle nii armas ja võttis mu oma auto peale ja Sirjega koos sai täna väga asjalik Elva kandi tuur tehtud. Hommikut alustasime Sulev Savisaare aiast, kes arvas, et ega tal enam suurt midagi ei õitse. Aga seda huvitavam oli külaskäik. Sibulllillede istutusalas olid enamuses pealsed juba kadunud. Kuid ühteist leidsime sealt ikka. Õitsesid mõned huvitavad liiliad. Meie kõigi tähelepanu köitsid jänesekapsad. Mitmed olid väga huvitavate lehtedega, mõne oleks pakkunud hoopis kurerehaks, mitte jänesekapsaks. Aga ühel jänesekapsal olid hetkel imeilusad roosad õied.

Aias õitsesid juba esimesed sügisesed sügislilled - alpi ja barnassi sügislilled.

Leidsime ka ühe koonuslaugu alamliigi, millel olid väga ilusad tihedad tumelillad õied.

Aias alustasid õitsemist palju erinevaid siilkübaraid, kuid paraku on minu kogemus selline, et ideaalsel juhul elab ka kõige tavalisem neist mu aias vaid 1 talve ja pärast teist talve ka seda enam ei ole. Täna soovitas keegi, et kui siilkübraiad osta, siis tuleb neil juurte ümbert turbapall lahti harutada ja nad ilma selle turbata aiamulda istutada, pean proovima, äkki tasub katsetamist, kuigi ka teiste aiast kaevatud siilkübarad on mul kõik eranditult välja läinud. Savisaare aias on palju pojenge, kuid pea kõik olid praeguseks lõpetanud. Aga 'Joseph Christie' veel õitses ja peremehel jagus sellele sordile vaid kiidusõnu - et alati väga ilusad täidisõied, hiline ja nuusutasin üle, et lõhnab ka. Praegu olid veel viimased külgõied lahti.

Savisaare aias saime ka esimesed maitsmised teha ja proovisime erinevaid mustsõstraid. Minu vaieldamatu lemmik oli 'Minai Smõrjov' tal polnud seda tüüpilist ülitugevat haput, mis mulle üldse ei maitse. Sellised mõnusad magusad marjad olid. Kokkutulek oli see kord Merikese juures, kuhu ma varem jõudnud ei olnud. Aia varjualad jätsid mulle sügava mulje, seal oli selline varjutaimede, eriti haldjatiibade valik, et lausa uskumatu. Ma pean kunagi jõudma sinna aeda siis, kui haldjatiibade õitseaeg on - praegu oli õisi vaid mõnel üksikul. Tal oli aias ka palju tumedam tiibeti priimula kui minul. Praegu köitis minu pilku tema varjuaias kirelill.

Tema müügialasse oleks tahtnud rahulikult süveneda ja uurida ja perenaise soovitusi kuulata, aga selleks täna aega ei jäänud. Muidu oleks sealt kindlasti mõne potiga koju jalutanud, sest no haldjatiibu mu aeda veel mahub. Seal oli nii palju tegemist, et pilte ma seal teha ei jõudnudki rohkem kui vaid kirelillest. Pärast kokkutulekut võtsime väikse seltskonnaga ette veel Anne ja Tea aiad. Anne ülikorras aed, imekaunid roosid ja jahmatavad kaktused - tal on neid tõesti palju. Seal jõudsin ma reisi ainukesed peenrapildid teha.

Mõlemas aias oli ülitihe muru, ei tea, kas mul see ka kunagi õnnestub. Tea aias olid mõnusad kõrged aiaäärsed istutusalad, piisavalt kõrged taimed, et kuigi krunt väga lai ei olnud, oli aias siiski piisavalt privaatsust naabrite pilkude eest. Aga Tea aias sai pildile hoopis äge lahendus suplustünni näol, mis oli tehtud selle kantmeetrise plasttünni ümber.

Ise sel aastal lilli pakkuda ei jõudnud, sest pakkuda oleks kevadel külvatud taimi, aga need kõik alles nii kribud, et praeguse kuumaga neid liigutada ei julge. Loodetavasti saab viga parandada järgmisel aastal. Aga oma hamsterdused on kõik juba pottidesse istutatud ja tänane päev kordaläinuks loetud.

Kevad 2026

 Kevad on jõudnud juba mai keskpaika, aias õitsevad lilled ja metsal on juba roheline kuma. Veel läheb aega, kuniks autoteed enam ei paista ja oleme mõnusas peidus. Kui mets veel täislehes ei ole, siis on tunne, nagu oleks kõigile peopeal vaatamiseks.

Sel kevadel olen teinud mitmeid tähelepanekuid, mida kas varem märganud ei ole või ongi aasta eriline. Esimene märkamine: ma mäletan, et varasematel aastatel on suurem osa sibullillede ninasid olnud väljas juba siis kui lumi läheb, siis sel kevadel oli peenardes tühjus. Ma tõesti juba muretsesin, et kas tõesti on kõik mu sibullilled talvega välja läinud, nii suur tühjus oli aias. 

Läks peaaegu kuu, enne kui kõik ninad  lõpuks välja tulid. Ma ei mäleta tõesti, et see nii kaua aega oleks võtnud. Ometi oli sügis pikk ja soe, külmas läks alles jõuludel ja maas oli paks ja kohev lumevaip, mis hakkas sulama alles märtsis.

Teine märkamine: minu idee saada maja äärde nende vanade punaste tulpide rida miskipärast ei tööta. Kui ma esimesel korral jäin kahtlevale seisukohale, et äkki ma siiski ei istutanud neid sinna, siis nüüd olen täiesti kindel, et istutasin tädi Helve käest saadud tulbisibulad justnimelt sinna. Tärkas vaid 1 tulp. Kas keegi paneb need seal nahka  või on seal neile täiesti mittesobivad tingimused, ei tea. Aga selge on, et seda ideed ma teostada ei saa - ei ole mõtet neid tulpe sinna raisata.

 Kolmas märkamine: ei saa ennast ikka usaldada. Kui sügisel lillesibulatele kohta otsisin, siis tundus, et kuskile pole enam ruumi. Nüüd näen, kui palju tegelt ruumi oleks võtta. Mõtlesin, et üritan ära märkida kohad, äkki mingite kivikestega, kuhu peaks sügisel mingeid sibullilli juurde istutama. Ootan põnevusega, kas see 'Blushing Apeldoorn' mille tellisin, on ikka samasugune nagu see, mis kunagi liivahunniku alla jäi. Varjukallakul on sibulike eriti vähe, pean sinna koerahambaid jm varjutaluvat  juurde istutama. Tuleb sügisel Savisaare kataloogist kohe tellimus sisse anda.  Ja nartisse on vaja ka palju juurde. Tundub, et lõokannused on end aias sisse seadnud ja paljunevad hästi. Samuti olen lõpuks kodustanud lumekupud. Märtsikellukesed olid sel aastal kuidagi eriti õnnetud, mitu pesa peaaegu ei õitsenudki. 

Neljas märkamine: Kuigi ma korjan ära kõik need varajased kollased priiumulaõied enne kui seeme valmima hakkab, on siiski aias märgatavalt palju just nende samade kollaste priimulate seemikuid. Võibolla on neil mingi vaevumärgatav toonivahe, kuid nad on siiski minu jaoks samaväärsed. Sama seis on nende suitsukarva ja pruunikaslillade priimualtega. See kolmik annab aias korralikult järglasi (arvestades, et ma omaarust neil seemet valmida ei lase). Priimulaseemet olen igal aastal saanud arvestava koguse, sel aastal tuleb seda ka tõesti hulgem külvata - tuleb jälle kuskile külv tekitada, sest varasemad külvid hakkavad otsa saama - kõik on kas ära istutatud või laiali jagatud. Vaid käputäis seemikuid ootab veel oma kohta. Kevad on olnud külm ja kuiv ning paljud seemikud pole veel õitsemist alustanud. Plaanin tänavu teha esimese välja praakimise ja sarnased ära realiseerida. Mulle tunduvad hetkel põnevad ka paar väga kõrge õievarrega seemikut. 

Viies märkamine: tegelt juba vana ja sügisene. Sügisel olid mul aias lahti 3 isast jooksuparti ja mõned kanad. Kanad siblisid peenardes ja tegid suuri auke ja polnud just kõige paremad iluaia sõbrad. Kuid partidega oli hoopis teine lugu. Need poisid tegid väga süsteemset tööd ja otsisid taimepuhmaste vahelt süüa. Taimedele nad märgatavat kahju ei teinud. Natuke sõid nad tokkroosi lehti ja mingi hetk enne külmi avastasid nad lähis-kirburohu. See söödi lehtedest peaaegu tühjaks. Muid taimi pole aru saanud, et oleks kratitud. Seega tundub, et igasugu limukate tõrjeks ja hävitamiseks on pardid hea valik. Eile, kui Luige laadalt uusi tibusid ostsime, siis proua soovitas tibusid neid limukaid sööma õpetada, et alguses tükeldada jne....  Eelmisel aastal me lihtsalt hakkasime neid kevadel korjama ja söötsime sisse - ei mingit õpetamist.  Meie kogemus siis eelmisest aastast - hispaania teetigusid söövad nii jooksupardid kui ka Saxonid. Mustpäid sõid kanad ka.

Uuele kevadele mõeldes

 aednik24.ee-st lõpualega novembri lõpus ostetud sibulad:

Tulbid; Budlight, Golden  Apeldoorn, Fringed mix, China Town, Showwinner, Exotic emperor, Bakeri'Lilac Wonder', Crystal star, White  Parrot. Concerto, 'Johann Strauss, Fun Colors, Für Elise, Quebec, Gavota, Golden Artist, Honeymoon, Pacific Pearl, Red  Riding Hood, Triumph mix, 

Nartsissid; Barret browning, Yellow Cheerfullness, Triandru  'Thalia', Cassata, 

Krookused: Blue/White mix,, Vanguard, Fuscotinctus, Ruby Giant, Pickwick, 

Laugud: Mount Everest,  karataviense

Püvilill: Rubra

Aiamaailma tellimus: 

Tulbid: Für Elise, Corona, Czaar Peter, Albion Star, 'Red Hunter, Botanic mix,  Flaming Purissima, Purssima Design, Darwinsnow, Crystal Star, Kingston, 

Võrkiiris; Harmony

Krookus: Miss Vain, 

Nartsiss: Obdam, 

Hüatsint: Segupakk, City of Harlem, Blue Eyes

Sulev Savisaarelt:

Sinine jaanihüatsint ja selle valge vorm

bütsantsi sügislill Innocence

sügislill 'Herbsttiia

Herberti krookus

sügislill Herbstkugel, 

kaunis sügislill 'Atrorubens'

pärsia krookus Tiia

näärmekas jänesekapsas 'Purple heart'

Hookeri kuutõverohi

võsaülane 'Bracteata Pleniflora'

pskemi lauk

Kevade vääramatu tulek

 See talv on olnud kummaline, tükk aega püsib sügisene ilm, siis viskas maha paksu lume ja korralikud miinuskraadid, nüüd siis otsustati meile vihma ja pidevaid plusskraade jagada. Võiks öelda, et aias väheneb lumi silmaga nähtavalt. Kui ilmaennustuse lubatud plusskraadid jätkuvad, siis on varsti strateegilised kohad (need, kuhu kevadlilled maha said) lumevabad ja võib esimesi õisi oodata. Eile tegin esimese ringkäigu, et näha, kus mida on välja sulanud. Enamus kohti veel paksus hanges, kuid esimesed ninad ja õienupud on juba näha. 

Esimesena saab lumevabaks vist see aianurk, kuigi sama aiakülje teine ots maja ees ei jää ka oluliselt alla.

Enamus aeda on siiski veel paksu lumekihi all peidus

Esimese alpikanni lehed on kivilas välja sulanud

maja lõunakõlge varajavad suured männid, kuid siiski on ka seal lumi sulamas ruttu. Lumikellukeste ninad on väljas

Esimene Inglismaalt tellitud lumeroosidest näitab õiepunga

oma vana purupurlumeroosi ma sellises staadiumis kuangi ei märka, aga see valgeõieline on nii armas

kõige esimesena on mul ninad väljas alati kuldõielistel krookustel. Sügisel sai neid üks pakk maja otsa pandud, see on juba väljas,  teised krookused on veel paksus lumehanges

Kevadet otsimas veebruaris

Selle aasta kevad läheneb vankumatu järjekindlusega. Kuna püüan sel kevadel olla tagasihoidlik ja mitte seemnemajandusega tegeleda (suvel peaks ju loodetavasti majas lammutustööd ja ehitustööd hakkama) sis tuleb kevadet otsida mujalt loodusest.

Tegelikult hakkab meil kevad  juba kuskil veebruari keskpaigas, kui mingi väike mehike peas ütleb, et nüüd võiks vana vahtra sisse augu teha ja mahla võtma hakata.
13.veebruar sai vahtramahl jooksma pandud. Mahla jagatakse meile vahelduva eduga, mõni päev saab isu täis juua, teine päev on nii külm, et  lapsed saavad limpisda vaid mahlajääpurikaid.

18.veebruar saabus meie koduvares tagasi.
15.veebruar leidsime metsast lumelt selle aasta esimese vihmaussi. Samal päeval oli ka sipelgapesas juba mõningast liikumist näha. Sander küsis, et kas maod ka juba talveunest on ärganud, aga julgesin arvata, et äkki nood siiski veel magavad.

 Aga lillemajanduses muutust mul seni pole. Iga kevad algab sama moodi. Esimesed õied tulevad ema juures metsa all. Sest varasema linnalapsena olen nüüdseks selgeks saanud, et reeglina lahkub meie kandis lumi esimesena metsa alt, sest puud ei lase nii palju lund maapinnani ja õhem lumekiht sulab ka kevadel rutem.  

lumeroos sulab lume alt välja õienuppudega

juba teist kevadet  jutti algab aias lume minek just sellelt laigult aia ääres

17.veebruar leidsin aiast esimese õnnetu priimula õie.

lumeroos kosub silmnähtavalt.

märtsikellukesel on ka ninadväljas

ja soopeal on pajude vahele eksinud lumikellukesed juba nii suured

RR 04.maiil

Krookuste suurem õitsemine on läbi. Teatepulk on üle antud lõokannustele.  Kohe alustavad ka karukellad. Koerahammastega tundub olevat nii, et need õitsevad konveiermeeetodil, üks lõpetab, teine alustab, kuid koos nad õitseda ei taha. 'Altai Snow' on läbi  ja see vana nimetu alustas. 'Pagoda' ega ''White beauty' veel õitsema tulemas ei ole, nupud on küll näha, kuid läheb veel aega. Täavune avastus on see, et kui hästi lõhnab näsiniin ja mu umbrohul  harilikul lõokannusel on ka väga meeeldiv lõhn. Täna läks lahi esimene õis tavalisel kevadmagunal, täidisõielisel on alles nupud, samut nuputab mul veel kevadadoonis.
Talvekahjusid on kõige rokem nelkide seas, padjandflokse on ka talv räsinud, kuid hetkel vist tundub, et päris välja pole ükski läinud.Globularia on väljas, ei tule sealt ühtegi rohelist kohta. Kõvasti hõredamad on ka varretu priimula read. 
 Aga priimulad ka tasapisi alustavad, Eriti rohkelt paistab, et on paljunenud roosa priimula. Eelmisel aastal Viljandist saadud kerapriimula tited on ilusti talvitunud ja mitmel on juba õievart näha. Huvitav, millised värvid mulle sattusid....

Lõokannuste inventuur enne õitsemist

Aias on kohe kohe alustamas esimesed lõokannused. Kuna enamusi uusi ma näo järgi ära ei tunne, siis teen ühe postituse nimede ja piltidega.  Kattelehine lõokannus Corydalis bracteata Taivilt, selle tunnen peenras kohe ära 

Musi lõokannus Corydalis integra Sulev Savisaarelt - õitses aasta tagasi ilusti 

Kuznetsovi lõokannus Sulev Savisaarelt - õitses aasta tagasi ilusti, õite otsad on lillakad, kahjuks pildi kvaliteet vilets google pildiotsinng

Rahmeldaja käest saadud punaseõieline hariliku lõokannuse seemik 

Isa aiast kaevasin välja vääris lõokannuse 

Harilik lõokannus  'Frodo'

aia taga  elab oma metsikut elu harilik lõokannus (liik) kellel seda puudu, võin varsti kaevata

Lõokannus 'Craigton bllue' 

kollane lõokannus Airilt 

Oma pilte mul ei ole järgmistest https://sibullilled.ee/kataloog/et/sibullilled/184-harilik-lookannus-preludie.html

https://sibullilled.ee/kataloog/et/sibullilled/86-hiline-lookannus.html

https://sibullilled.ee/kataloog/et/sibullilled/128-gagra-lookannus.html

Corydalis solida Gothenburg Group 2016 aastaSS kataloogist, punane