Aed näeb juba päris talvine välja, just sellise talve nagu meil viimastel aastatel olnud on, külm on hellikud ära võtnud, õisi on vaid üksikuid ja lehesodi on aed täis. Mutid ja hiired toimetavad igal pool, kus vähegi saab ja mürgile nad ainult vilistavad. Murult riisusin lehed, kuid lillepeenrad on nagu on, mõtlen, kas hakkan koristama, või lükkan kevadesse. Mõned viimased kodused priimulaseemikud on pottides, ülejäänud said kõik maha. Mõned püsikud on ka veel potis. Oma roniroosi ja pojengid kolisin sügise alguses kõige ülemisse aiaäärde, kaevasin sinna neile korralikud augud, kuhu panin korralikku kompostmulda.
 |
| vana sügisheleenium |
 |
| Tiilt saadud krüsanteem |
 |
| roomava kukeharja hilised õied |
Tundub olevat seaduspära, et sügisel kipuvad õitsema noored priimulaseemikud. Kuid teisel õitsemisaasta sügisel pole neid õisi üldse enam ni palju
Sel sügisel ikka mõned krookused jõudsid oma õied välja ajada. Kuid lahtisena ma neid näinud tänavu pole - siis kui päike paistab, siis olen ma tööl.
 |
| valgeõieline kaunis krookus - õite lahti tegemiseks on valgust liiga vähe |
 |
| esimene siniseõielinne krookus, ei jõua ka õit päris lahtivist teha. |
Ja siis on õisi veel astritel. Osad astrid on täiesti lõpetanud, lehedki kolletanud, kuid osadel veel õied ilusad.
Ja see siis viimane 'suvelill' mu aias, mida külm pole veel ära võtnud.
