Kurk avamaalt

Minu jaoks on koduaias kurkide kasvatamine alati kõrgema pilotaazina tundunud, enamasti olen neist ilma jäänud (kuigi jah, pole kaungi neid ise maha pannud, ikka teiste ajas kogemsui saanud). Tänavu tahaks nüüd oma aias ja näpuga järge ajades asja ära proovida.
OPTIMAALSED TINGIMUSED

Kurk - sooja, valgust ja niiskust armastav kultuur (kodumaaks on soe ja niiske troopiline või subtroopiline regioon Ida-Aasias)

Temperatuur

Temperatuur 25..30 kraadi on optimaalne seemnete idanemiseks, normaalseks kasvuks vajab 22..28 kraadi päeval ja 18..20 kraadi öösel.

Õhu ja mulla niiskus.

Kurk nõuab kõrget õhu ja mullaniiskust (sellepärast kasvabki kurk peale sooje vuvevihmasid eriti jõusalt). Tema juuresüsteem asub üpris pinnapealselt (kuni 30 cm mulla pealmises kihis), seepärast peab ka kastmine olema regulaarne ja tihe.
Kui kurk kasvab raskes "külmas" mullas või teda kastetakse külma veega, on täheldatud "füsioloogilist"kuivamist.

Soovitus: kurki tasub kasta ainult sooja (mitte alla 20..22 kraadi) veega. Lehed ja varred on soovitav kuivaks jätta, et vältida haigestumist seenhaigusesse (eriti teisel vegetatsiooni perioodil)

Muld

Parimaks mullaks kurgile on osutunud kerge, rikkalik, niiske, neutraalse happelisusega muld. Sellele kultuurile meeldib kosutamine värske sõnnikuga (see soendab mulda ja väljutab lagunemisel süsihappegaasi). Sõnnikut või värsket komposti panna 6-10 kg ühele m2.
Avamaakurgi viljelemiseks on kaks moodust:

• seemnetest otse avamaale külv
• ettekasvatatud taimedest kasvatamine.

• Levinum kasvatusviis avamaal - taimede katmine
kattelooriga.
• Multš + katteloor. Üha rohkem tootjaid rajavad
kurgiistanduse kilemultšiga. (must, pruun, läbipaistev
kile või pabermultš).

Külv ja istikute ettekasvatamine
istikutega kasvatamine laseb saada vilju avatud grundil kaks nädalat varem.

Kurkide ettekasvatamine multsitud mulda on palju viljakam, kuna:
* laseb seemned külvata 10-14 päeva varem (sooituslik, et saada varem esimesi vilju)
* annab paremad tingimused seemnete idanemiseks
* juuresüsteemi arenemisel on paremad tingimused
* vähendab vaevusi kuivuse ja niiskusega
* vähendab veekulusid (kuna lastmiseg aläheb palju vähem vett)

• Otsekülv avamaale

– sobivaim aeg mai lõpus - juuni algul, (mulla temperatuur 10-
12 C)
– külvata 2-3 cm sügavusele niiskesse mulda
– katta kohe peale külvi kattelooriga
– reavahe 120-150 cm, taimevahe 15-25 cm.
– optimaalsete kasvutingimuste juures tärkab kurk avamaal
6…7 päevaga.
Otsekülviks avamaale on sobivaim aeg mai lõpus - juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10...12oC-ni. Liiga külma mulda külvatud seeme ei idane ja võib hoopis mädanema minna. Seeme tuleb külvata 2...3 cm sügavusele niiskesse mulda ja kohe peale külvi on soovitatav külvis katta kattelooriga. Suuremapinnalise kasvatamise korral tuleb külviks arvestada olenevalt külviskeemist 30 000...60 000 seemet hektari kohta. Optimaalsete kasvutingimuste juures tärkab kurk avamaal 6...7 päevaga.

Kurgitaimede ettekasvatamine avamaale istutamiseks toimub tavaliselt kilekasvuhoonetes või lavades. Kuna kurgitaimed ei talu hästi avajuursetena ümberistutust külvatakse seeme ettekasvatamisel 5...6 cm läbimõõduga istikukassettidesse või -pottidesse. Kasvusubstraadina kasutatakse taimede ettekasvatamisel väetistega segatud ja neutraliseeritud turvast. Kasvukoha temperatuur peaks päevasel ajal olema 20...25oC ning öösel 17...18oC. Esimese pärislehe ilmumisel alustatakse ka taimede pealtväetamisega. Pealtväetisena kasutatakse vees kergesti lahustuvaid mineraalväetisi 0,1...0,2%-lise lahusena. Pealtväetisena võib kasutada ka virtsa- või sõnnikuleotise lahust. Optimaalseks ettekasvatusajaks loetakse 12...16 päeva, selleks ajaks on neil arenenud 1...2 pärislehte. Mõned päevad enne kasvukohale istutamist tuleb kurgitaimede väliskeskkonnaga harjutamiseks neid nn "karastada". Selleks õhustatakse kasvuhoonet rohkem kui tavaliselt ja taimi kastetakse vähem.

• Kurgitaimede ettekasvatamine

– Kilekasvuhoones või lavades istikukassettides või pottides
(5…6 cm läbimõõduga)
– Suurema läbimõõduga pottidesse mitu seemet ja avamaale
istutada taimed suurema vahekaugusega.
– Kasvukoha temperatuur päeval 20…25 C ning öösel
17…18 C.

KÜLVI AEG JA ÜMBERISTUTAMISE TÄHTAEG

Kurk on väga soojust armastav (kestvad külmad, temperatuurid alla 15 kraadi põhjustavad kasvu pidurdumise ja taime kärbumise), sellepärast tuleb külviaeg ja ümberistutuaeg avatud grundile jälgida väga tähelepanelikult.

Soovitus: varasema külviga jahedasse (alla 8..9 kraadi) rõskesse mulda võib seeme kärbuda ning ei anna võrseid. Sellisel juhul on vaja, aega kaotamata, teha ülekülv allesolevate seemnetega.
Eestis külvatakse kuivad seemned mai keskel, harvendatakse 20-25 mai, istikud viiakse välja juuni alguses.
Väljas idaneb seeme 25-30 päevaga kuni soovitatava väljaistutustähtajani (kuid mitte varem, kuna väljaveninud taim juurdub kehvalt). Välja istutatakse potis diameetriga 8-10 cm.
Kui peale võrsete tulekut või istikute väljaistutamist on tulekul külmasid, tuleb taim kindlasti katta kilega, kattelooriga või paberiga, isegi väikseim külm võib taime viia hukuni.
Avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad, struktuursed parasniisked mullad. Parimateks muldadeks on toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad. Ka turvasmullad, mille pH tase ei ole alla 6,0, sobivad kurgi kasvatamiseks. Kasvuks soodsamaks loetakse mullareaktsioonilt neutraalseid muldi (pH 6,5...7,5). Rasked, külmad ja liigniisked mullad, millele tekib kergesti mullakoorik, ning madala huumusesisaldusega ja vähese veehoiu võimega kerged liivmullad ei ole kurgi kasvatamiseks avamaal sobivad. Kurk kasvab hästi ühtlaselt parasniiskel mullal, kuid vältida tuleks kasvukohti kus vihmastel suvedel on pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm.
Praegu on levinumaks kasvatusviisiks avamaal taimede katmine kattelooriga. Üha rohkem tootjaid on rajanud kurgiistanduse ka kilemultšiga. Rohkem levinud on musta (ka pruuni) kilemultši kasutamine, kuid on kasutatud ka läbipaistvat kilemultši. Kilemultši asemel võib kasutada ka paberist multše. Pabermultš hoiab sarnaselt kilele mullas soojust ja niiskust optimaalsel tasemel ja ei lase umbrohtudel levida. Pabermultši kasutamise eeliseks on veel ka see, et sügiseks paber tavaliselt laguneb ja selle võib sisse künda. Lisaks multši kasutamisele võib taimed katta veel samaaegselt kattelooriga.

Külv ja istikute ettekasvatamine

• Kurgitaimede ettekasvatamine

– Pealtväetisena võib kasutada ka virtsa- või
sõnnikuleotise lahust (1:10-12).
– Optimaalne ettekasvatusaeg: 12...16 päeva, selleks
ajaks on taimedel arenenud 1...2 pärislehte.
– Võib istutada ka vanemaid taimi, millel on 3…4
pärislehte, kasutades 8…12 cm läbimõõduga
istikupotte.
– Suuremad taimed ei talu hästi istutamist, nad
juurduvad aeglasemalt ja istutusjärgne kasvuseisak on
pikem.
– Enne istutamist tuleb kurgitaimi "karastada".

Kasvukohale istutamine

• Istutada peale öökülma ohu möödumist sooja ja
tuulevaikse kuid pilvise ilmaga.
• Enne istutamist korralikult kasta.
• Taimed istutatakse kuni idulehtedeni mulda.
• taimede vahe reas 20...30 cm.

Kasvuaegne hooldamine

• Peale istutamist tuleb taimi kasta ja kohe ka katteloor
peale laotada.
• Katteloori all kasvatatud taimed annavad esimese saagi
kuni kaks nädalat varem.
• Partenokarpsete
kurgisortide
kasvatamisel
võib
katteloori hoida peal kogu kasvuperioodi ajal ja isegi
saagikoristusperioodil.
• Kurgisortide puhul, mis vajavad tolmeldamiseks
putukaid (‘LIBELLE’ F1), peab katteloori eemaldama
õitsemise ajal päeva ajaks või siis tervenisti ära
koristada.

Kasvuaegne hooldamine

• Kasvuaegne hooldamine seisneb põhiliselt:

umbrohutõrjes,
kastmises,
pealtväetamises (Allgrow, virtsalahus)
vajadusel kahjurite ning haiguste tõrjes. (Trichoderma)

• Reavahesid haritakse suve jooksul 3…4 korda, kuni need
ei ole veel täis kasvanud.
• Suurim veetarve on kurgil viljade kasvu ja saagikoristuse
perioodil.
• Pikemaajalise kuivaperioodi ajal võiks kurke kasta iga
7…10 päeva järgi normiga 10...12 mm ruutmeetrile.
Soovitatavalt eelsoojenenud vett.

Koristamine

• Saagiperiood: juuli I poolel kuni septembri lõpuni.
• Koristamine tavaliselt iga 2-3 päeva tagant (1-6 päeva).
Mida tihedamalt saaki koristatakse seda kvaliteetsem ja
suurem see on.
• Sissetegemiseks loetakse sobivaimaks kurgisorte, mille
viljade kujuindeks on 2,8:1 kuni 3,2:1.
• Tavaliselt hakatakse kurke avamaal koristama kui
esimesed viljad on umbes 9 cm pikkused.
• Hapendamiseks sobivad kurgid peavad olema sirged,
ühesuurused, mullast puhtad ja mehaaniliste vigastusteta.

Koristamine

• Koristamisel peab olema ettevaatlik, et mitte vigastada
kurgitaimi.
• Eemaldada haigestunud, vigastatud ja ebasobiva kujuga
viljad vältimaks taimede kurnamist.
• Kurke on soovitav koristada hommikul vara või pilves
ilmaga, et vältida kiiret närtsimist kuuma päikese toimel.
* Et vältida mulla väsimust, haiguseid ja kahjureid võtan igal aastal kasutusse uue maatüki. Samal kohal kasvatan kurke alles kolme aasta möödudes. Kurgipeenar asub kerge lõunakallakuga aia päikselisemas, soojemas ja tuulevaiksemas kohas.

Reklaam


* Maa ettevalmistamine algab juba sügisel, mil uus peenramaa saab läbi kaevatud, puhastatud suurematest kividest ning mitmeaastaste umbrohtude juurtest. Kaevamise käigus lisan mullaviljakuse parandamiseks veidikene sügisväetist. Maa jätan konarlikuks ega rehitse.

* Kevadel, aprilli teises pooles (täpsem aeg sõltub konkreetse aasta ilmaoludest ja ajalistest võimalustest) kaevan hargiga maa veelkord läbi, kaevamise käigus saab peenramaa ka kevadväetist. Seejärel tasandan rehaga ja jätan soojenema.

* Umbes 1-2 nädalat enne eeldatavat seemnekülvamist kaevan peenra keskele labidalehe kuni pooleteiselaiuse süvendi, kuhu mahub umbes vaksapaksune kiht poollagunenud hobusesõnnikut. Viimase kastan peale kerget kinnitallamist märjaks. Seejärel valan meetri kohta umbes ämbritäis sõelutud kompostimulda ning teen peenra lõplikult valmis. Peenra katan kattelooriga, see hoiab niiskust ja aitab peenral soojeneda. Valmispeenra laus on umbes 70 cm.

* Kui maapind on käega katsudes mõnusalt soe vean peenra keskele vaokese ning külvan seemned 10-15 cm vahedega. Olenevalt seemne hulgast pakis külvan neid ühe või kahekaupa. Külvatud seemned katan sõelutud kompostimullaga ning patsutan kergelt käega kinni. Kompostimuld hoiab sooja ja niiskust, on toitaineterikas ning ei paaku, seega on noortel kurgitaimedel kerge end mullast läbi suruda.

* Kurgiseemnete valimisel kindlat eelistust ei ole, kasvatanud olen nt sorte `Mirabelle` F1, `Amour` F1, `Rhensk Druv`, `Wilma` F1, `Adam` F1, `Concerto` F1, jpt.

* Kui külv on mullaga kaetud katan kogu peenra kahekordse kattelooriga. Loori hoian peal kogu idanemisaja vältel ning eemaldan alles siis, kui hakkavad paistma esimesed pärislehed. Vajadusel kastan peenart päikese käes soojenenud veega.

* Kui loor on eemaldatud paigutan peenrale kiletunneli, mis jääb sinna sügiseni. Vastavalt ilmaoludele saab kile kurkidele peale panna ja sealt ära võtta. Öökülma ohu korral läheb taimede kaitseks kilele lisaks ka katteloor. On olnud ka sooje suvesid (nt eelmine, 2011 aasta suvi), kus kiletunnelit ega loori pole üldse vaja läinud.

* Kui kurkidel on moodustunud esimesed pärislehed, näpistan kahekaupa külvatud seemneist tärganud taimedest ühe, nõrgema, ära. Kui mõnes kohas pole seemned idanenud jätan kõrval mõlemad tärganud kurgid kasvama ning suunan nad teineteisest lahku ja tühimiku suunas. Suve jooksul ma kurke enam ei väeta, küll aga tuleb esimeses pooles peenart aeg-ajalt rohida ning mulda kergelt kobestada. Suve teisel poolel katavad kurgid peenra täielikult ja rohida pole enam tarvidust. Ja loomulikult tuleb kogu suve jooksul kurgipeenrat hoolega kasta.

* Et kurgitaimed mööda aeda omapead uitama ei läheks, suunan neid tagasi peenrasse, vajadusel näpistan latvu. Kui kurgid kasvavad liiga tihedaks, olen mõne haru välja lõiganud. Eemaldanud olen ka kolletunud lehed. Augustikuu niiskete ja jahedate ööde vastu kaitsen taimi taaas pealepandud kilega.

* Kurgipeenralt saab esimesi kurke umbes jaanipäevapaiku ning jagub kuni septembri esimeste nädalateni. Konkreetne saagi algus ja lõpp sõltuvad loomulikult antud aasta ilmastikust.

* Kirjanduse andmeil soovitatakse kurkide jt köögiviljade nagu tomat, basiilik, kapsas ja sibul läheduses kasvatada kummelit – soodustavat kasvu ja parandavat maitset. On minugi kurgipeenra vahetus läheduses kummelipeenar. Kas see kooskasvatuse soovitus ka tõele vastab, ei oska öelda aga siiani pole kurkide kasvu ja maitseomaduste üle olnud küll põhjust nuriseda.

http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=96
http://www.aialeht.ee/news/aialeht/koogiviljad/article.php?id=64291293
http://www.pikk.ee/est/taimekasvatus/koogiviljandus/kurkavamaal/kylvjaettekasvatamine
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kurk-avamaal#.Uz58tKiSyab