Tärkamine

Iga kevad toob alati üllatusi - ninapidi   peenras ja aru ei saa, mis asi see sealt end nüüd välja ajab.  Mõne puhul oleks nagu teada, et seal see lill peaks olema, kuid tõusmed tunduvad kuidagi võõrad.   Aga kindlustunnet ei  ole, sest äkki ikkagi sai kogemata midagi peale istutatud või eriti tublina vana asi eest ära ja uus asemele  pandud. Üritan küll selliseid liigutusi jäädvustada, kuid päris korralikust maha märkimisest on asi siiski kaugel. Kuna hommikul avastasin, et mu eelmisel talvel hävinud õrna ülase asemel on mingid tõusmed - loodetavasti seemikud, siis tegin ühe tiiru ja jäädvustasin tärkamist. Osad   sibullilled on juba suured - lumikelluke, märtsikelluke. lumekupud, linnupiiimad ja osad kobarhüatsindid. Liiliad  veel tärganud pole ja muu põnev ka alles   luubiga leitav.

pojeng  -  eelmisel  kevadel Lea käest saadud  ilus pojeng tärkab terava punase noolena

päevaliilial on hele- või lausa kollakasrohelised  tugevad rammusad tõusmed

pilt on kehv, sest lill alles kribu, kuid see paras  suur laik on jaapani metsmagunat

mu keskmise tütre üks lemmiklill - harilik püvilill, mida tema tilgalilleks kutsub -  heleroheline  tugev lehtedega  kaetud nupp   - 

valgeõieline murtudsüda

krookuse luuad

nartsissi hallikasrohelised labidad

võrkiiriste   rohekashallid piigid, need tõesti pigem hallid kui rohelised alguses

vot siin mu mälu veab alt. Ma arvasin, et seal peaks mu vanad   ida-hüatsindid olema, kuid kas idahüatsint tärkab nii - nagu ratsuritähe õis tuleks

loodan,    et on õrnaülase seemikud. Kui on, siis neid võiks palju olla

kahelehise silla  huvitav roosakasroheline v ärv us

ühel kellukal on ka mõnusalt roosa leherosett

sellised šokolaadipruunid lehed  on   tärkavatel tulpidel. Ja tundub, et  kirjulehiste tulpide pung on ka väljaspoolt            üheevärviline