Monday, March 26, 2018

Suusavõistlused jaanipäeval.

 Tänavu ei taha kevad kuidagi tulla. Oma aias pole isegi lumikellukeste ninasid näha, lumeroosid on värskelt sadanud paksu lume all. Öösiti lubab kohati üle 10 miinuskraadi, päeval on vahtral toru küljes vaid purikad ja päikese võim käib  vaevu  külmakraadidest üle. Ainsad seni nähtud õied on ema juures lumerooside all.
sellised olid lumeroosid enne uut lund.

aias annab veel kelgutada

aias pole ühtegi lumevaba laiku.

veel eile hakkasid siin esimesed ninad välja tulema

kodused lumeroosid (need rohekad) veel õisi ei näidanud


ükski kevadlill pole peidust väljas
Aga kevadet saab toas nautida. Nädal tagasi saabusid Inglismaalt lilled. Väga heas seisus, sest vaid 6 päeva teel, samuti  üllatavalt suured taimed.
uued kõrvikud, siltidega ei koonerdatud. Ühes potis oli vist lausa 3tk.

Ja uued lumeroosid saabusid õitega:


Thursday, March 8, 2018

Terminoloogia

Kohe varsti on kiviktaimla konverents ja koostan oma kõrvikpriimulate ettekannet. Ja maadlen siin eestikeelse terminoloogiaga.  No pole sellist  vot see on hea tõlge hetke tulnud. Kuidas tõlkida eesti keelde selline kõrvikute rühm nagu border, selfs või fancy? Üks tulemus naljakam kui teine. Googlist tarkust otsides sattusin väga heale lehele, kus mõned aiandusterminid on ilusti lahti seletatud. http://hoosiergardener.com/?p=7901

Bed on  tavaline peenar, border aga selline peenar, mis on ühel poolt vaadeldav ja millel on taga taust. Ehk siis tegelikkuses on mõlemad  lihtsalt peenrad. Inglastel on vist enamus aedu raamhaljastusega, miks muidu igal pool kohtad lillepeenra tähenduses  mõistet border. 

Kuna need peenrad on aia ääres, siis vist on tegu terminiga border ;) 






Wednesday, March 7, 2018

Pildikesi .....

Ilm kisub vägisi kevade poole. Suur külmalaine on selleks korraks läbi, lumehanged on aias korralikud. Suure külma ajal oli lihtsalt nii vaja ilusaid lilli, et  proovisin oma priimultest kollaaze teha.  Esimene tõdemus - olen ikka jube vilets pildistaja - paljudest lilledest lihtsalt pole ühtegi 'söödavat' pilti. Teiseks tuleb kuidagi  lahendada olukord, et saaks piltidelt aru, et see on vot just see seemik - kas neile mingid sildid tekitada või isegi ei tea... Aga enne uusi pilte ports vanu:












Sunday, January 28, 2018

söödavad ilutaimed

http://andhereweare.net/2014/03/15-edible-plants-to-forage.html/
http://www.treehugger.com/green-food/42-flowers-you-can-eat/page2.html
http://www.thompson-morgan.com/edible-flowers
http://www.academia.edu/4359063/Eesti_looduslikud_toidutaimed._Kasutamie_18._sajandist_t%C3%A4nap%C3%A4evani_Wild_edible_plants_of_Estonia._Use_from_18th_century_to_the_modern_days

Priimulatest teise pilguga.

Kevad on veel kaugel, kuid ega aednik käed rüpes ei istu.  Richardsoni priimula raamat on ka juba korduvalt riiulist välja võetud. Mõned uued priimulaseemned on juba maas, osad veel tulekul ja mõned uued taimed ka. Talvel ilmunud 'Aiahelletuste' suvenumbris oli minu kirjutatud artikkel lühterpriimulatest, hetkel  koostan ettekannet kõrvikpriimulatest.

Sõbrannale sai  Süvaleppade 'Madalakasvuliste püsilillede raamatust välja kirjutatud need priimulaliigid, mis peaks meil hästi või väga hästi talvituma. Primula auricula, marginata, clusiana, glaucesens, spectabilis, wulfeniana, chungensis, japonica, cortusoides, polyneura, saxatilis, sieboldii, denticulata, frondosa, longiflora, involucrata, sibirica, rosea, amoena, elatior, juliae, leskeniensis, polyantha, tsehhi , vulgaris, alpicola, florindae, sikkimensis, waltonii

Aga oma nn 'kevadiste' priimulatega ma hakkama ei saa. No ei suuda ma neile ühtegi nime juurde panna. Samas on neid aias päris eriilmelisi. Kuna  targemad asjapulgad väitsid, et selles  priimula alarühmas ongi  paras segadus, siis olgu pealegi, ei püüagi neid tuvastama hakata, las nad siis olla