Sunday, December 4, 2016

Oh aegu ammuseid...

Lugesin ühe tubli aaluja tagsivaadet oma aia ajaloole. Tekkis ka kange tahtmine omi pilte tuulata. Kodu juures on aed alles nii nooruke, et siin need vaated alles kujunemisel, kuid võin ju nostalgitseda - see kõik on minevik ja enam seda pole.

Mõned pildid sellest ajast, kui lilli ema aias kasvatsin:
Kui oma aed oli laenatud pinnal, sai ema aias lilli istutatud
siin me enam lilli ei kasvata, see aed läheb ära

Ema aias

sama peenar teiselt poolt
 Mõned pildid minu ja  ema ühisest suurest aiast, seni siin krundil maja veel ei ole.
siin on nüüd meie tarbeaed

see  männitita on päris suur juba
siin on ka peenar
üks iiriste peenra rajamise pilt. Kui vähegi jõuan tuleb tänavu ringi teha. Peenar asub eelmise pildi sireliheki ees. 
Need 4 pilti on tehtud mu praegusest aiast, peale seda, kui suurem koristustöö oli aias ära tehtud. 
s
Siin oli pea maja seinani roninud sirelihekk. Nüüd on siin mu selle aasta suurtöö - terve servakallak on haljastatud.

siin rajasin ma iluaeda juba eelmine kord siin toimetades, kuskil siin madala peenraosa all on kuskil maha maetud sirel - kuid nüüd kaevates ei leidnud ma sellest enam mingit märki.

See sirelihekk on unustusehõlmas

siia pildile mahub nüüd päris palju õisi
Pildid mu eelmisest-viimasest  lillemajandusest ämma põllul ja nende aia taga, sellest ajast tegelesin ma juba lillevahetusega ja seda aeda on nii mõnedki näinud ja siit koos lilli välja kaevatud.
see on kadunud mälestus - mu värvipeenarde asemel Taadu kartulipõllul on nüüd võõras maja.  Roosa-punane peenar.

Värvipeenar - kollane

värvipeenrad- ees kollane, vasakul punane, taga sinine, paremal valge

mu esimene omatehtud lillepeenar ämma aia taga vol2 , vol1 pilte mul ei ole. See peenar sai algselt rajatud kahe pika kütusemahuti ümber, siin pildil enam mahuteid ei ole.
üks teine pilt samast peenrast, samast kohast. Enamus lilli sai siit ära kolitud oma uude aeda, kuid kevadel seal käies oli veel krookuseid ja muud modru veel küllaga.

Vot sellised minevikku jäänud aiavaated on mul pildipangas olemas. 



Friday, December 2, 2016

Näppudele puhkust.

Eelmise kuu viimasel päeval sain üles oma nukunäituse. Viimased nädalad olid ikka hullult kiired. Aga ühel ilusal päeval jõudsin aiale ikka tiiru peale teha ja tõdesin, et selle talve kõikse nobedama õitseja tiitli saab oma Barnhaveni üllatuspakist ise kasvatatud hose-in-hose priimula. Kaks kollase õielist taime ja mõlemad õitsevad ilusti, oleks et nad end ära ei kurna ja kevadel ka ilu on. Mõnel teisel priimulal on ka veel õisi, kuid mitte nii uhked. Sügisastritel ja krüsanteemide õied on ka veel värvilised. Sarvkannikese külvil on ka veel õisi.
Selle aasta suure projektiga - kallakuga, olen seni rahul - taimede valik on õnnestunud, sest isegi praegu on peenar täiesti nauditav - selliseid taimi, mis talvel koledad või üldse pole, on peenras minimaalselt. Aga kevadet ei jõua kohe üldse ära oodata - sinna peenrasse sai hoolega sibullilli istutatud - tahaks juba tulemust näha.
Üks tore uudis ka kõrgemalt poolt - elektrilevi käis liine puhastamas ja seetõttu said mu suured vahtrad natuke hõredamaks. Eks kevadel paistab, kas sai peenramaa natuke päikest juurde.
Paharett mutt on mu aia jälle üles leidnud ja toimetab mu kõige ilusamas peenras. Lase või Mõmmi auke lahti kaevama, aga siis on ka lilled mööda peenart laiali.
Aplaus priimulatele - õisi talv läbi!

üks barnhaveni üllatuspaki seemikutest on ka õie punnitanud- huvitav, milline sellest tuleb

paharett mutt toimetab mu kõige väärtuslikumate taimedega peenras

aiaär nägi enne uut lund päris kobe välja

ka talves on värve!

sügisaster

krüsanteem

Raja käest saadud dekoratiivkapsas on veel ilus

talves on ka flokse, mis sest, et parim enne on neil läbi.

Tuesday, November 1, 2016

Lume ootel

 Tänaseks lubati juba lumesadu ja et läheb külmaks. Jätsin kõik muud kiired tööd pooleli ja üritasin õue talvevalmis saada. No arvan, et pooled asjad sain tehtud. Huvitav, kas see on tänavu viimane kord õues õisi pildistada? Igal juhul praegu on õu päris kena. Isegi novembri algusesse jagub õisi. Tänavuse aiahooajaga olen ma kohe päris rahul Alati võib rohkem jõuda, kuid tänavusse aastasse mahub mitu tähtsat edasiminekut.
Esimene tähtsam tehtud töö - ma sain omale korraliku sissesõidutee - ma isegi ei tea, mitu koormat täidet sinna lõpuks maha sai. Ja et peamagistraali tegijad mind veel kivise täitematerjaliga varustasid ning tee veel teerulliga üle käisid, see oli rosinaks koogi peal.
Teiseks minult terve hooaja võtnud kallakupeenra tegemine. Kõik lehekotid on tühjad aluse täiteks, lugematud kärutäied mulda sodist ja kividest sõelutud ja kohale veetud, viimne kui suur kivi on oma koha saanud ja suur osa istutustöid tehtud. Kallak ise on valmis, kuid suuri kive veel puudu ja paras jupp veel taimedest tühi. Taimevalikuga olen praegu väga rahul. Esimene külm on üle käinud ja enamus taimi peenras pole oma ilu kaotanud, mis oligi eesmärk - aastaringi vaadatav istutsala.
Kolmandaks hakkavad kaks olulist vaadet juba nauditavaks muutuma. Köögi aknast avanev vaade on viimistletud, taimed istutatud, kuid natuke läheb veel aega, et taimed kosuksid. Magamistoast avaneb ka juba lilleline vaade. Seal on tööd veel palju ees, kuid kevadel on mul vähemalt õisi oodata.
Alustasin nn paraadpeenra likvideerimist. Kuna selgus, et peenar ikkagi mu kinnistupiiridest väljapool ja kevadine lumesulamisvesi tekitab just sinna tohutu lombi, siis on otstarbekam see osa mujale kolida. Täna tegin südame kõvaks ja otsustasin muru rikkumistööd ette võtta. Kangutasin välja maja esimese perenaise ajast pärit risti mulda pandud paekivist piirded. Need olid tollase kujunduse ja kasutuse jaoks, hoopis teistsuguse õue otstarbega. Nüüdseks olid kivid peaaegu mullaga tasa ja muruniidukiga pidevalt kriipisin neid. Varem polnud raatsinud neid kangutada, sest sellise tööga rikub ju muru ära, kuid nüüd vastu talve on süda kõige kõvem ja sellised töid teha kõige lihtsam. Ja veel teine samm muru rikkumiseks - üritan muru siledamaks saada - käigurada sai täidetud. Mingil põhjusel on mu köögiviljamaa osa mingi 5-10cm madalam ümbritsevast õuest ja peenramaa servades on järsud kallakud, siis riisusin neisse vagudesse lehed ja kui homme ilm lubab, kärutan mulla peale.
Tahaks väga aeda teid rajada, kuid kõik praegused põhimagistraalid on ajutised, sest mõlemad väravad lähevad kinni,  kui naaberkinnistutel ehitamiseks läheb. Ja uus värav tuleb sinna, kus praegu hoopis mets ees. Järgmise aasta plaane saab juba teha ja õnneks on ka mullakoormat veel nii palju alles, et olulisemad tööd saab tehtud.

Rajalt saadud dekoratiivkapsas

Kertilt saadud roosa krüsanteem

helelillal sarvkannikesel on ka õis

Taivi krüsanteemid

priimulaid jagub lumeni

viltune kilpkonnalill ei jõua lõpuni õitseda

see vana taluõue sügisaster

kaks madalakasvulist sügisastrit

eelmise aasta sarvkannikese isekülv

Taivilt saadud tiarell püüab veel õitseda

Barnhaveni üllatuspakist ise kasvatatud hose-in-hose priimula

Saksamaa tellimuse parim leid
Potentilla x tonguei nii ilusa sügisvärviga

kallkaupeenra värvikirevad kooslused - akakapsas ja nõges *Beacon silver'

valge nõgese teisel pool on peaaegu süsimust akakapsas, sordinime ei tea, kunagi vanaema aiast kaevasin

longus  metsvits õitseb ka suvi läbi

kopsurohi üritas ka õiitsema jõuda, kuid jäi hiljaks

veel priimulaid

üks halekahvatu roosa floks, roosa aimatav

kahvatulilla floks

sügisene kohustuslik õitseja - kukehari
Aga aiatööde jaoks on mul hetkel vähe motivatsiooni, kuna tegelen hoopis näputööga.  Suurem osa ajast teen nukke, kuid mõned nukumööbli asjad said vahepeal valmis.
nuku aiamööbel
paberirullidest pehmemööbel.

Wednesday, September 21, 2016

Laura sünnipäeval aias

Eile lõpetasin selle suvise projekti esimese etapi - akna alune kallak sai sõelutud mullaga kaetud. Viimane jupp võttis ikka lõputult aega - suve lõpp oli nii vihmane, et kohe üldse ei kutsunud mulda sõeluma. Tean, et see haljastusprojekt on ajutine - kui mitte järgmisel aastal, siis mõnel järgmisel tuleb piirdeaeda kaugemale õigesse kohta nihutada, siis tuleb nagunii ringi tegema hakata, kuid selleks ajaks on mul praegune osa juba settinud, vajunud ja haljastuskõlbulik ning taimed on kosunud. Kive polnud mul ka piisavalt ja üks jupp ootab veel taimede istutamist, mida, veel ei tea. Täna on mu keskmise tütre sünnipäev, tema sünnipäeva puhul ka üks pildirida.
hetke pilgupüüdja aias - harilik elulõng aial õitsemas

eile sai mu kallakuprojekti esimene etapp läbi - peenra kaks otsa said keskel kokku - kogu ala sai sõelutud mullaga kaetud

istutustööde esimene ots

haljastustööde ootel osa

värse istutusala, kuhu paistab ilusti õhtupäike


eelmisel aastal alustatud ots

Astilbe 'Color splash'

hiina astilbe 'pumila' on veeel ka värviline

siberi klaitooniat ei õnnestunud pildistada, et värv näha oleks

nooljalehine aster

jaapani priimula uhke õis

üks kukeharjadest, nimetu

lõhislehine päevakübar

priimulatel on üksikuid õisi

selle aasta parim leid - harilik raitaster? ehh, ei jää nimi meelde, õitseb vahetpidamata suvealgusest saati

floks 'Bright eyes'

nimetu floks

Heli käest sadud heleenium

Add caption

laiguline hunditubakas 'Leopard'

middendorfi kukehari

elmisel aastal tellitud mõõl

üks väsimatult õitsev kellukas, ühele Aalujale tuleb aitäh öelda, kui mäletaks, kellele

nõeljalehine floks 'Appel blossom'

'Belarina Cream'

mõõklehine vaak

üks nimetu madal ja teistmoodi lehtedega kukehari ehk Hokkaido kukehari "Lidakence"?

üks elulõng teisel külas, vist jackmani ja harilik

üks prantslaste segust

'Guacamole'

pitsiliseks söödud süstjalehine hosta

madal sügisaster

madal sügisaster

eelmise aasta sarvkannikese külv

lõhnav neitsikummel

püsikute segupakist tundmatu, need kõhnad võilille lehe moodi hallikad on tema lehed

monarda

see, mis Greete mu lursslillest alles jättis - noppis kõik õiepungad ära

veel kellukaid

mu tonditupik ka lõpuks õitseb, ei sobi talle see koht, liiga kuiv

viltune kilpkonnalill

aster 'Early blue'

Taivi käest saadud krüsanteem, teised veel ei õitse

pähe määritud päevalill

mägijumikas õitseb jälle