Lume ootel

 Tänaseks lubati juba lumesadu ja et läheb külmaks. Jätsin kõik muud kiired tööd pooleli ja üritasin õue talvevalmis saada. No arvan, et pooled asjad sain tehtud. Huvitav, kas see on tänavu viimane kord õues õisi pildistada? Igal juhul praegu on õu päris kena. Isegi novembri algusesse jagub õisi. Tänavuse aiahooajaga olen ma kohe päris rahul Alati võib rohkem jõuda, kuid tänavusse aastasse mahub mitu tähtsat edasiminekut.
Esimene tähtsam tehtud töö - ma sain omale korraliku sissesõidutee - ma isegi ei tea, mitu koormat täidet sinna lõpuks maha sai. Ja et peamagistraali tegijad mind veel kivise täitematerjaliga varustasid ning tee veel teerulliga üle käisid, see oli rosinaks koogi peal.
Teiseks minult terve hooaja võtnud kallakupeenra tegemine. Kõik lehekotid on tühjad aluse täiteks, lugematud kärutäied mulda sodist ja kividest sõelutud ja kohale veetud, viimne kui suur kivi on oma koha saanud ja suur osa istutustöid tehtud. Kallak ise on valmis, kuid suuri kive veel puudu ja paras jupp veel taimedest tühi. Taimevalikuga olen praegu väga rahul. Esimene külm on üle käinud ja enamus taimi peenras pole oma ilu kaotanud, mis oligi eesmärk - aastaringi vaadatav istutsala.
Kolmandaks hakkavad kaks olulist vaadet juba nauditavaks muutuma. Köögi aknast avanev vaade on viimistletud, taimed istutatud, kuid natuke läheb veel aega, et taimed kosuksid. Magamistoast avaneb ka juba lilleline vaade. Seal on tööd veel palju ees, kuid kevadel on mul vähemalt õisi oodata.
Alustasin nn paraadpeenra likvideerimist. Kuna selgus, et peenar ikkagi mu kinnistupiiridest väljapool ja kevadine lumesulamisvesi tekitab just sinna tohutu lombi, siis on otstarbekam see osa mujale kolida. Täna tegin südame kõvaks ja otsustasin muru rikkumistööd ette võtta. Kangutasin välja maja esimese perenaise ajast pärit risti mulda pandud paekivist piirded. Need olid tollase kujunduse ja kasutuse jaoks, hoopis teistsuguse õue otstarbega. Nüüdseks olid kivid peaaegu mullaga tasa ja muruniidukiga pidevalt kriipisin neid. Varem polnud raatsinud neid kangutada, sest sellise tööga rikub ju muru ära, kuid nüüd vastu talve on süda kõige kõvem ja sellised töid teha kõige lihtsam. Ja veel teine samm muru rikkumiseks - üritan muru siledamaks saada - käigurada sai täidetud. Mingil põhjusel on mu köögiviljamaa osa mingi 5-10cm madalam ümbritsevast õuest ja peenramaa servades on järsud kallakud, siis riisusin neisse vagudesse lehed ja kui homme ilm lubab, kärutan mulla peale.
Tahaks väga aeda teid rajada, kuid kõik praegused põhimagistraalid on ajutised, sest mõlemad väravad lähevad kinni,  kui naaberkinnistutel ehitamiseks läheb. Ja uus värav tuleb sinna, kus praegu hoopis mets ees. Järgmise aasta plaane saab juba teha ja õnneks on ka mullakoormat veel nii palju alles, et olulisemad tööd saab tehtud.

Rajalt saadud dekoratiivkapsas

Kertilt saadud roosa krüsanteem

helelillal sarvkannikesel on ka õis

Taivi krüsanteemid

priimulaid jagub lumeni

viltune kilpkonnalill ei jõua lõpuni õitseda

see vana taluõue sügisaster

kaks madalakasvulist sügisastrit

eelmise aasta sarvkannikese isekülv

Taivilt saadud tiarell püüab veel õitseda

Barnhaveni üllatuspakist ise kasvatatud hose-in-hose priimula

Saksamaa tellimuse parim leid

Potentilla x tonguei nii ilusa sügisvärviga

Potentilla x tonguei nii ilusa sügisvärviga

kallkaupeenra värvikirevad kooslused - akakapsas ja nõges *Beacon silver'

valge nõgese teisel pool on peaaegu süsimust akakapsas, sordinime ei tea, kunagi vanaema aiast kaevasin

longus  metsvits õitseb ka suvi läbi

kopsurohi üritas ka õiitsema jõuda, kuid jäi hiljaks

veel priimulaid

üks halekahvatu roosa floks, roosa aimatav

kahvatulilla floks

sügisene kohustuslik õitseja - kukehari

Aga aiatööde jaoks on mul hetkel vähe motivatsiooni, kuna tegelen hoopis näputööga.  Suurem osa ajast teen nukke, kuid mõned nukumööbli asjad said vahepeal valmis.

nuku aiamööbel

paberirullidest pehmemööbel.