Trummipõrinad.....

Eile saabus pea aasta otsa oodatud hetk - sain lõpuks oma kauaoodatud kaevukaane. Eelmisel suvel avastasin, et mu korralik puidust kaevukaas (kaablirulli üks ots) on 4aastaga oma elu ära elanud, nii pehkinud, et pudenes juba. Kuna vanaema juurde tegi sugulane väga hea kaevukaane, tellisin ka temalt. Aga no kohe kuidagi ei jõudnud järg minu kaevukaane tegemiseni. Eile õhtul olid sugulased värava taga koos mu kalli varandusega. Natuke laiem oleks võinud olla, suurus võeti raualehe laiuse järgi - suuremat välja ei andnud. Kastmispumba vooliku ja juhtme jaoks ilusti auk kaane sees. Hetkel kruntvärvi all, lubas õige värvi ka tuua. Ma nii rõõmus! Kaas on piisavalt suur, et mitte sisse kukkuda ja piisavalt raske, et lapsed seda tõstma ei hakkaks. Mu helmikpööriste ja tiarellide peenras on nüüd hulk vaba ruumi, mis enne ajutise kaane, auto kapoti, servade alt välja ei paistnud.  Futult saadud helmikpööristele on nüüd piisavalt ruumi, kui nad ükskord potis piisavalt juuri kasvatanud on - käisin piilusin - pisikesed juured juba on!
Üks kole asi aias sai korda!

uus kaevukaas