Tuesday, January 24, 2017

Kevadet oodates

Mõni päev näen isegi oma õuepeal päikest, ilm on vahest juba vägagi kevadine, mõnikord tundub, et see kalender valetab ikka täiega - kevad ju tuleb kohe... Aga kalender on siiski õige ja käes alles jaanuari lõpp. Aga aias on juba vaikselt kevadet näha. Suurel krundil on lumeroosil õienupud, kodu juures ei ole. Lumeroos tuleb kogu peenraga mujale kolida, koos hostade, astilbede ja priimulatega, sest äkki läheb just see osa müügiks. Pean uurima, millal oleks selleks parim aeg - eelmisel aastal magasin maha - õisi polnud, oleks võinud kevadel välja kaevata.  Kodu juures on mitmel pool näha sibullillede pungi mullast välja turritamas. Leidsin aiast ka kaks priimula õit, rohkem mul aias hetkel õisi pole. Tegin südame kõvaks ja tänavu pole ei seemneid ega taimi tellinud. Kuigi aalujad hoolitsevad selle eest, et igasugu ahvatlused aina nina ees oleksid. Sügisel sai kohe südamest priimula seemneid igale poole visatud, nii kõrvikuid, oma aia priimulate seemneid (seda nimetute modru), lühterpriimulate omi ja tädi Milvilt saadud hulgaõieliste priimulate seemneid (korjasin tema aiast kõigilt eri värvi taimedelt, seega sealt võib tulla mida iganes värvi). Seega taimetitasid peaks piisavalt tulema.
lumeroosil on õienupud
sellest veel aru ei saa, kas siit ka õisi tuleb

nartsiss astilbede peenras
lumikellukese tipud

tulpide beebid
ripsmeline linnupiim alustas kasvamist juba sügisel
ühed uued krookused
tulbid kasvavad ka
priimula õis 1

priimula õis 2
 Aga kogu aed näeb hoopis selline välja, lagedam osa on kerge lumekirmetisega, krundi edelanurk on seeeest täiesti lumevaba.


Sunday, January 8, 2017

2016 eriti erilised

Igal hingega aednikul on aias mõned sellised taimekesed, mida ta eriti kaua on oma aeda oodanud, millel on mingisugune eriline võlu ja mida tulihingeliselt ootama hakatakse kui lumi juba esimesi sulamismärke näitab. Või hoopis avastad oma aiast mõne sellise lillekese, mille olemasolust sa üleüldsegi teadlik ei olnud (on siis põhjuseks külas käinud sakslane või on silma rõõmustaja hoopis mõne teise lille kaisus su aeda kolinud). Igal juhul oli minul tänavu rõõmustajaid päris palju.
See jaapani metsmagun on oma koha siin loetelus ära teeninud, sest ma üldse ei mäletanud, et ma ta saanud oleksin, oli nende lillede nimekirjas, mida otsisin, kuid mingil põhjusel lilletabelisse kirja ei saanud. Seega ei teagi, kellele aitäh öelda!

Narcissus triandrus on loetelus, sest eelmine talv raputas teda kõvasti ja 2015 nägin ainult paari õnnetut lehte. Tänavu aga nägin õied ära!

Sullivana lumekupp. Sullivana aed on üks eriline koht, kus mind alati lahke sõna ja kühvliga oodatakse. Lumekupp on siin, sest see lill meeldib mulle nii väga ja need kaks on esimesed lumekupu õied minu siinses aias. Unistuste nimekirjas on Tõnis Tenso eriline lumekupp, mis pidi palju suurema õiega olema

esimest korda õitses mu aias erinevaid võrkiirised, need on kevadel ühed mu lemmikud oma erilise värvi pärast

Maadjas litterhein (loodan, et sai õige nimi)oli kevadel üks esimesi üllatajaid. Avastasin need kaunid kahvaturoosad õied 2015aasta suvel saadud liivatee keskelt. Ju siis tulid seemned koos liivateega kaasas. Kuna seda täpselt nii palju oli, kui siin pildil, siis hoian pöidlaid, et  ta mul hoolega paljuneks.

Koerahambad õitsesid tänavu vähe, kuid need õied jõudsin ära näha

VAN TUBERGEN'S VARIETY tulp, mis samuti 2014/2015 talve väga kõvasti põdes, vist ühe kõvera lehe ajas välja, pingutas sel hooajal õitseda, imeilus värv


Esimene edukalt talvitunud leviisia, Heleni seemik

esimene sordiga sieboldi priimula mis mu aias õitses

Need sieboldi priimulad olid minuni jõudes väga viletsas seisus, eelmisel hooajal ma lehti ei näinud. Kuid ühel neist jagus jõudu tänavu ka õit näidata. Ootan juba uut kevadet, et näha, mis sealt veel alles

Üks vahekokkuvõte eelmise aasta kõrvikpriimulatest. Päris mitu õitsejat on pildilt veel puudu, ja seda hunnikut, mis suvega kokku sai hamsterdatud, seda näitab uus kevad.

See roosa laikellukas on mulle eriline, sest kasvanud on see mu oma sinistelt korjatud seemnest - mu aias pole olnud teist värvi laikellukaid

See tigudest söödud sügiskrookuse pilt on eriline, sest tänavu jagus selle õitseajal nii palju päikest, et nägin isegi lahtist õit. Enamasti on sügisel ilm nii niru ja päikest nii vähe, et sel krookusel näen ainult nuppe. teine sügiskrookus, Zonathus, mul jälle õitsema ei hakanud, tuleb see kuskile paremasse kohta kolida

Viali priimula - loetakse suht pirtsakaks ja kuna kaks talve tagasi olu suht jama ja ma sellel suvel õisi ei näinud, siis lugesin teda hävinuks. Kuid suvel ajas roosa pliimula kõrvalt selline õis püsti ja teises lillepeenras, kus mul kevadel lausa tiik peal oli, oli lausa 2 õit.

kevadfloks 'Maybreeze'eelmisel suvel oli teda vaid üks väike leherosett, ei uskunud, et enam näen, kuid sel suvel õitses ilusti

üks täidisõieline priimula, mis hullu talve üle elas

rubriigist - kust see külll mu aeda tuli? Igaljuhul rõõmustas mind lausa 7 leherosetiga keegi võhaline. Jälle kurb meel, et ei tea, kellele aitäh öelda.
sügise viimane vau - need vähesed seemikud, mis viimase kehva talve üle elasid, on suvega päris hoolega kosunud. Priimulate ülaatuspakist võrsus hose-in-hose priimula. Lausa 2 taime tegelikult, mõlemad kollased.

Siia nimekirja tahaks veel 2 pilti lisada, kuid ma kuidagi ei leia neid üles.

Lühterpriimulate segupakist nägin tänavu esimesi õisi - valgeõielised jaapani priimulad. Ilus täiendus mu roosaõielistele.

'Kevadel võrsus lillepeenrast üks imeline peenevarreline punane tutsa. Teiste pilte vaadates tundsin taime ära. Tema ilusad sinililli meenutavad õied jäid mul kevadel kahjuks nägemata, kuid taim on olemas ja kosus ilusti. Nimi on nagu käega pühitud, no ei tule meelde.


Sellised erilised rõõmustajad olid mu aias 2016 aiahooajal. Juba ootan piksilmi uut!

Sunday, January 1, 2017

Ja nii ta läks

Uus aasta on tulnud. Detsembrikuu on möödunud kelgutamisvõimaluseta. Kraad püsib enamasti plussi poolel ja aed veel talve ei meenuta. Käisin reedel aias pilte tegemas, et jäädvustada, mis aias on veel ilusat. Korralikke õisi aias enam pole, mõned külmavõetud kannikese ja priimula õied võib leida, kuid ilusat õit enam aias pole. Samas on aias nii palju püsikuid , millest arugi ei saa, et kalendrist aasta lõpp vastu vaatab. Meie kliimas on need lausa asendamatud, kui ka sellise kehva suusailmaga tahad aiast rõõmu tunda.

Need siis minu talvised kaunitarid.
epimeediumid, nimetud, õisi veel näinud pole

suur igihali (vinca manor)

ripsmeline metsvits ajab juba sügisel lehed välja

suureõieline tellima

nimetu kivirik

üks akakapsastest

tiarell

akakapsas

nõges 'Beacon silver'

punasekirju akakapsas

tähtkarvane hanerohi - liik

hanerohi

villane nõianõges

aubrieeta

kirjuleheline müürilill

nõeljalehine floks

liivateed on ka kobedad

nimetu helmik-, pisi- vms pööris

selle lille nimi ei taha kunagi meeles püsida

hatune liivatee

kukehari

merikann

mägisibul

tiarellid

helmikpöörised

hall käokann

lõhnava neitsikummeli värv on võrratu

keramadar

muidugi on priimulaid

kopsurohud

akakapsas

lõokannus Craigton blue


lumeroosid