 |
| See jaapani metsmagun on oma koha siin loetelus ära teeninud, sest ma üldse ei mäletanud, et ma ta saanud oleksin, oli nende lillede nimekirjas, mida otsisin, kuid mingil põhjusel lilletabelisse kirja ei saanud. Seega ei teagi, kellele aitäh öelda! |
 |
| Narcissus triandrus on loetelus, sest eelmine talv raputas teda kõvasti ja 2015 nägin ainult paari õnnetut lehte. Tänavu aga nägin õied ära! |
 |
| Sullivana lumekupp. Sullivana aed on üks eriline koht, kus mind alati lahke sõna ja kühvliga oodatakse. Lumekupp on siin, sest see lill meeldib mulle nii väga ja need kaks on esimesed lumekupu õied minu siinses aias. Unistuste nimekirjas on Tõnis Tenso eriline lumekupp, mis pidi palju suurema õiega olema |
 |
| esimest korda õitses mu aias erinevaid võrkiirised, need on kevadel ühed mu lemmikud oma erilise värvi pärast |
 |
| Maadjas litterhein (loodan, et sai õige nimi)oli kevadel üks esimesi üllatajaid. Avastasin need kaunid kahvaturoosad õied 2015aasta suvel saadud liivatee keskelt. Ju siis tulid seemned koos liivateega kaasas. Kuna seda täpselt nii palju oli, kui siin pildil, siis hoian pöidlaid, et ta mul hoolega paljuneks. |
 |
| Koerahambad õitsesid tänavu vähe, kuid need õied jõudsin ära näha |
 | |
|
 |
| Esimene edukalt talvitunud leviisia, Heleni seemik |
 |
| esimene sordiga sieboldi priimula mis mu aias õitses |
 |
| Need sieboldi priimulad olid minuni jõudes väga viletsas seisus, eelmisel hooajal ma lehti ei näinud. Kuid ühel neist jagus jõudu tänavu ka õit näidata. Ootan juba uut kevadet, et näha, mis sealt veel alles |
 |
| Üks vahekokkuvõte eelmise aasta kõrvikpriimulatest. Päris mitu õitsejat on pildilt veel puudu, ja seda hunnikut, mis suvega kokku sai hamsterdatud, seda näitab uus kevad. |
 |
| See roosa laikellukas on mulle eriline, sest kasvanud on see mu oma sinistelt korjatud seemnest - mu aias pole olnud teist värvi laikellukaid |
 |
| See tigudest söödud sügiskrookuse pilt on eriline, sest tänavu jagus selle õitseajal nii palju päikest, et nägin isegi lahtist õit. Enamasti on sügisel ilm nii niru ja päikest nii vähe, et sel krookusel näen ainult nuppe. teine sügiskrookus, Zonathus, mul jälle õitsema ei hakanud, tuleb see kuskile paremasse kohta kolida |
 |
| Viali priimula - loetakse suht pirtsakaks ja kuna kaks talve tagasi olu suht jama ja ma sellel suvel õisi ei näinud, siis lugesin teda hävinuks. Kuid suvel ajas roosa pliimula kõrvalt selline õis püsti ja teises lillepeenras, kus mul kevadel lausa tiik peal oli, oli lausa 2 õit. |
 |
| kevadfloks 'Maybreeze'eelmisel suvel oli teda vaid üks väike leherosett, ei uskunud, et enam näen, kuid sel suvel õitses ilusti |
 |
| üks täidisõieline priimula, mis hullu talve üle elas |
 |
| rubriigist - kust see külll mu aeda tuli? Igaljuhul rõõmustas mind lausa 7 leherosetiga keegi võhaline. Jälle kurb meel, et ei tea, kellele aitäh öelda. |
 |
| sügise viimane vau - need vähesed seemikud, mis viimase kehva talve üle elasid, on suvega päris hoolega kosunud. Priimulate ülaatuspakist võrsus hose-in-hose priimula. Lausa 2 taime tegelikult, mõlemad kollased. Siia nimekirja tahaks veel 2 pilti lisada, kuid ma kuidagi ei leia neid üles. Lühterpriimulate segupakist nägin tänavu esimesi õisi - valgeõielised jaapani priimulad. Ilus täiendus mu roosaõielistele. 'Kevadel võrsus lillepeenrast üks imeline peenevarreline punane tutsa. Teiste pilte vaadates tundsin taime ära. Tema ilusad sinililli meenutavad õied jäid mul kevadel kahjuks nägemata, kuid taim on olemas ja kosus ilusti. Nimi on nagu käega pühitud, no ei tule meelde. Sellised erilised rõõmustajad olid mu aias 2016 aiahooajal. Juba ootan piksilmi uut! |
