Märts lahkub

Märtsi viimane päev maja juures, kuna ilm nii sompus ja jubedalt märg, siis ema poole ma pilte tegema ei lähe. Seal on lumeroos õites, Vaaksu sinine, on ta siis kobarhüatsint või bellevaalia, lumikellukesed, märtsikellukesed ja krookused. Kodustes peenardes seis selline:

lumikellukeste seis stabiilne

alpi litterhein kosub

märtsikellukese õis on välja tulnud (ema juures ammu õitsevad)

Heleni käest saadud leviisia seemik tundub elu olevat

lilla kerapriimula näitab juba õienuppu

oma kollaseid krookuseid pole ikka lahtisena näinud, sest ilm on koera oma

lillad krookused kosuvad

hüatsindid tunduvad ka elus ja kosuvad

nii ilusti tärkab õevane murtudsüda

selle pildi peale tahaks  tantsu lüüa - need on loodetavasti mu uued valged koerahambad

Kadrist innustust võttes pildistasin ka tulpide mustreid

uued nartsissid

arvatavasti roosa hispaania ebahüatsint

ähh, ei tule mu tulpidest veel ilusaid pilte

roosa neitsikummel, mullune külv, üks vähestest seemnemailma külvidest, mis hästi tärkas

ka uued krookused, kõik on nii erinevates arengustaadiumites.

krookusliilia tärkab varjus, kahjuks oli aparaadil kindlasti välku vaja.
Tahaks ühe pildi veel lisada, kuid see nõuaks kaeamist! Eile õhtul oli keegi Laura peeenrasse augu kaevanud ja sealt oli välja tulnud mu sibulilled.com-ist tellitud alpikanni sibul. Ma olin unustanud, kuhu nad sügisel istutasin, kuna hr Teras juba omi alpikanne müüb, õied peal, siis uskusin, et neist ilma jäänud. Kuid mugulal olid ilusad juured ja pealsed ka juba paaar cm pikad - tuju läks kohe heaks!