Kevade tibusammud

Hommikul FB aiafoorumites kolades tekib vahel lausa tunne, et kuidas see kevad siia üldse ei jõua. Üks postitab Muhust lumekuppe ja sinililli, teine jagab Tartu botaanikaaia fotot, kus erksinised võrkiirised uhkelt õitsemas, ja tõesti õitsemas, mitte et lillekesed kuskilt lehtede vahelt natuke seda õievärvi näitaks. Oma aiast saaksin teha vahvaid pilte, kuidas lapsed lumeonnides mängivad ja kuidas sisse roogitud teede kõrval kõrguvad lopsakad hanged, justkui neil oleks aega maa ja ilm, sest see päike, va kiusupunn, ju minu aeda ei paista, isegi kui teda siin mõnel päeval natuke jagatakse. Aga ega ma neil lumehangedel lösutada ei lase, nii palju kui ahju kütmisest tuhka tuleb, sopsutan kõik õuele laiali ja isegi pilves ilmaga on tuhaga määrdunud kohtades sulamine silmnähtav. Paras ports lillepeenarde äärekive on puhtaks roogitud ja need on juba puhtaks sulanud, loodetavasti läheb sealt ka see soe rutem edasi. Sellise kevadega saan aru, mis eelis on kivisillutisel - see oleks juba lage ja lastel oleks mõnus mängukoht.

Aga et mitte päris talvine see elu enam pole, siis mõni kevade ootuse pilt ka.

harilik lumikelluke suurel krundil puude all

täidisõieline lumikelluke suurel krundil puude all

märtsikelluke suurel krundil puude all

üks botaanilistest tulpidest magamistoa akna all peenras (seal lund kõige vähem)

ripsmeline linnupiim ka magamistoa akna all

magamistoa akna all on näha juba ka priimulate õienuppe