Saturday, April 15, 2017

Poja sünnipäeval

Näib olevat reegel, et enne Kristjani sünnipäeva õiget kevadet loota pole. Tegelikult on tänavu isegi hästi, mõnel aastal  on tema  sünnipäeval,  14. aprillil veel talvine  lumi maas olnud. Nüüd sai ikka paras ports kevadet vahele mahutatud. Aga nagu ikka, on tema sünnipäeval vähemalt kohati lumi maas, va  ilmataat üritab  viimasel ajal igas ööpäevas mingis koguses oma talviseid ülejääke meile kaela määrida, isegi kraadiklaas näitab talviseid temperatuure, allapoole nullist. Kui päikese võim on nii tugev, et suurema osa aiast suudab  ta päevaga lumevabaks saada, siis on kohti, kus tema jõud jääb väheseks - värava  eees  ja taga on päris talvine  vaatepilt, kuigi õnneks lumelabidad veel vaja  pole. Täna päeval ei ole ka köögiakna tagune kallak  lahti sulanud. Muu aed on õnneks lumevaba. Kliimaolude kohta mu aias on mul veel väga palju õppida. Kui mu köögiakna tagune kallak on juba poolest talvest lumevaba, on seal siiski  nii varjuline ja vist ka külm, et kevadised õitsejad tulevad seal palju hiljem, kui mujal aias.  Kuhu ma oma amuuri adoonise sealt istutan, vajab veel mõtlemist - sel on nüüd lõpuks tipud väljas.
Aga õitsemise järg aias on hetkel nii : lumikellukesed lõpetavad, esimesed krookused ka, müüdseks on enamus krookuseid oma õiepungad püsti ajanud (va lköögiakna tagune kallak). Kõik veel lahti läinud pole. Esimene tulp on kohe lahti  minemas, samuti on võrkiiriste esimesed õied iga hetk lahti  minemas. Siniliiliate liigid  ja sordid on avanenud või avanemas, kirgaslill ka kohe stardib. Sinililled veel tagasihoidlikud. Lõokannused ka veel ei õitse. Koerahambad on kõik oma ninad välja ajanud, päris mitmed on mitme lehega, seega on loota õisi. Alpi litterhein saab vist sinilille järel 2.  auväärse koha kõige nobedamate püsikute rivis - õiepungad juba päris suured.  Aga ümaralehist kivikressi ma peenrast ei leia, eelmisel aastal sain Taivi käest pisikese, juurdus ilusti, kuid nüüd peenras tühi koht, justkui oleks vares selle  ära viinud.

'Johann Strauss' varsti lahti, mulle nii väga meeldib selle tulbi värvimuutus õitsemise ajal

harilik lõokannus, tõin aia tagant aeda ühe tutsa, rohkem ei julge

'Tindi sinine' vana õunapuu all

'Firefly' jäänused, ehk kosub, pärast eelmise kevade tühja maad, arvasin, et polegi enam

'Gipsy  girl'

kahelehine silla, roosa õiega

'Cream beauty'

'Prince Claus'

'Yellow mammoth'

'Blue pearl'

'King of the Striped'

'Flower record'

'Jeanne d'Arc'

Dalmaatsia krookus Roseus lõpetab

'Grand Maitre'

'Vanguard'? neti pilt lubab nagu muud

kahelehine silla

isa aiast vana  valge

tundmatu päritoluga  kitsaõieline üleni valge

puškiinia alles näitab omi nuppe

püsikutest õitseja 2. kohale trügib alpi litterhein

'Korolkowii'

hiid-kirgaslill Rosea

lumikelluke lõpetab

Scilla mischtschenkoana 

võrkiirised alustavad

võrkiirised alustavad

taevassinine kobarhüatsint

märtsikelluke on veel ilus

veel üks võrkiiris näitab värvi

lumekupp lõpetab


valgeõieline sinilill on peaaegu lahti

näsiniine õied ka roosad

lumikelluke 'Dionysos'

Crocus herbertii

Scilla siberica subsp. armena BATM168

Crocus uschakensis ‘Uschak Orange‘ 

üks visa priimula

kõige suuremate  õiepungadega nartsiss

uuel lumeroosil läheb veel aega

kopsurohi ei  näita ka  veel õisi

aga pool aiast näeb veel selline välja



3 comments:

  1. Nii palju erinevaid krookuseid!!

    ReplyDelete
  2. Pojale head soovid eluteele! Küll sul on palju neid õisi!

    ReplyDelete
  3. Kuigi õisi on juba üksjagu, päriskevad siiski ei kiirusta.
    Õnne pojale ja emale!

    ReplyDelete