Aiakujundusest

Kevad tuleb tänavu eriti aeglaselt. Õitsejaid lisanud päris vaevaliselt, esimesed juba lõpetavad:lumikelluke, osad krookused on juba päris läbi. Sibullilli on hetkel õitsemas päris palju, kuid ikkagi tundub aed väga tühi. Eks see võtab aega, kuni taimed kosuvad ja paljunevad, aga tahaks ju kohe ja praegu. Aednikud tunduvad üks kannatamatu rahvas olevat,  no kes poleks käinud mulda sonkimas, et kas see ninake juba ei paista. Mina käin küll pidevalt uurimas, et kas see või teine lilleke on oma nina juba välja ajanud või on ta loojakarjas. Selle nädala toredaim avastus peenras oli kevadmaguna nina, see uus, lihtõieline.

Vaatan teiste uhkeid aedu ja teeb kohe kurvaks, kui pead oma aiaarmastuse 600 ruutmeetri peale mahutama. Lisaks on krunt nagu silguniisk ja maja selle lõunaküljes. Ja nagu majast veel vähe, on majast lõunapoole tihe kõrge männimets. Tahaks ka võrratuid vaateid, uhkeid puid ja muud vinget, kuid mul oma pisikese krundi peal juba nii palju suuri mände, et ühtegi puud rohkem ei taha istutada, niigi on pime. Vaadetega on ka keeruline, kui maja ümber on ruumi ainult laste jooksuraja jaoks. Isegi korralikku muruplatsi ei saa teha, sest meie oludes pole inglise muru rajamine otstarbekas. Mu kaev ei anna nii palju vett välja, kui suvise põua ajal selle kastmiseks kulub. Ja nii varjus ja hapul pinnasel on sammal kiire ilmuma. Kui ükskord naabriga vaheaeda vaja teha, eks siis võtan selle muruplatsi tasandmise ette, praegu ei taha seda muru aseaianet rikkuda.

Vana nn paraadpeenar läheb likvideerimisele, peenra keskpaik on juba taimedest tühi, otsad ja kõrged püsikud ootavad kolimist. Kevadine sulavesi, keskapigas tohutu kuldtäht, sammal kipub ka võimust võtma, lisaks selgus, et ikkagi naabri kinnistuosal, seega loodan sügiseks murusse kasvatada.

Laura peenar - köögiviljamaa ja muru vaheriba, koht, kuhu topin päikeselembemaid kõrgemaid püsikuid. Pidevas muutumises peenar - sest ideaalis peaks see osa umbes 10cm kõrgemaks saama, miskipärast on see köögiviljamaa osa muust aiast tuduvalt madalam. Kuna tuleviku vaheaia tegemine võib mõjutada selle peenra asukohtta ja otstarvet, siis ei ole senini jõudnud mingi püsivama visioonini.. 

Kaevu esine sireli alune. Helmikpööriste siia kolimine oli hea mõte - kui astibedega oli peenar pool aastat paljas muld, siis nüüd on peenar kogu aeg ilus. Ainult
isi on vähe, püüan seda suvelilledega kompenseerida

hetkel on kõige värvikirevam astilbede peenar, sest seal servas on terve rida erinevad krookuseid.Üks pesa vajab välja vahetamist, kuna ei ole rahul nende välimusega. hetkel pole rivis ühtegi kollast, äkki peaks asendama just mõne suure kollasega. Peenar on tõstetud, sest all on massiliselt vaja kirsi juurikaid, ja kaevamisest ei tulnud midagi välja.

hostade peenar - varsti peaks koerahambad õitsemis alustama ja siis läheb teatepulk üle kõrvikutele.

hostade peenra teine ots - natuke sibullilli ja äärestuseks on lühterpriimulate segu

astilbe peenra krookuste rivi. natuke läheb agea enne  kui teatepulk nartsissidele üle läheb. Loomulikult on peenraservas priimulate valik.

kivila on päris hõre, kuid ma isegi ei tea, mida ma sinna veel juurde tahaks. 

Aiaservas on ka esimestel krookustel õienupud. ootan kerge ärevusega, mis saab peenrast suvise põuaga. Selle aiaosaga olen vast kõige rohkem rahul, kui see ikka nii toimib,  nagu ma ise loodan.

mu lemmikvaade - köögiuksest. Omaarust on aias lilli õitsemas päris palju, kuid piltidel on ikka kõik selline kulukarvane

sama peenra jätk

siin on pilt päris igav

sama asja kaugvaade

kaevupeenar kaugemalt

toaotsas lootsin pärvaliiliaid kasvatda, kuid maja lõunakülg on neile liiga pime,  üldse ei taha päevaliiliad mul õitseda

see peenrajupp on kastmisnõu kürval, seega hoian siin uusi väärtuslikke lilli, kuni on kosunud

mitu ilusat kuid pisikest lille - seda peaksin kunagi nautima magamistoa aknast

sügisene viimane istutus, kaetud juba ohtra okkakorraga. Seda aiaserva tehes püüdsin kasutada neid taimi, mida mul oli juba massistutuse jaoks, Et enamasti on peenras taimede kogumikud, mitte üksikud taimed. Ootan huviga, kas töö tasus end ära.

täna porteepilte lilledest ei teinud, kuid Rahmeldajale aitäh ütlemiseks tegin tema lõokannusest pilti. Kõik kolm on ilusad punased!