Aiavaadetest nii ja naa

Tänane, ja hunnik varasemaid jutuajamisi Aalujatega, ajendas mind kolama oma vanades piltides ja tegema ühe postituse neist vaadetest, mida kõik aina taga ihaldavad.

Esiteks räägin ära, miks ma üldjuhul neid aiavaateid ei tee. Mu praeguses majas ja aias toimetame me 2011 suvest - enne seda oli siin sireli-enela-kibuvitsa-kreegi-vahtra-lumimarja võpsik. Sel suvel me sõna otses mõttes raiusime end aeda sisse, sest 2010*/2011 eriti lumerohke talv oli pooled puud ja põõsad lumeraskuse all pooleks murdunud ja nii oli kõik see oksarisu mööda õue laiali. Koduvalvuriks oli paraadsissekäigu trepi otsas üks ilmatu takjas. Juurimistööd olen teinud minimaalselt, kuna see ühe naisterahva jaoks vägagi raske ja seda võsa juurida tähendaks umbes poole aiast hoolikat läbi kaevamist. Seega on mul rohukamara all päris tihe juurevõrk ja aia kujundamisel pean lähtuma sellest, mis eelmiste aiaomanike ja aja koostöös mulle päranduseks on jäänud. Minu aias on kujunduse määrajaks siin kasvav muru. Kus õnnestub murul kasvada, seal ta kasvagu, ülejäänud aiaga tuleb midagi ja kuidagi ette võtta, sest seda on suurem osa aiast. Seega mu aia elemendid tekivad vajadusest võtta kasutusele pind, kus muidu oleks paljas liiv või mulda meenutav ollus, mulda mul looduslikult siin ei ole. Praegu on mu aed alles üksikute elementide hulk, mis loodetavasti aja jooksul kokku siduda õnnestub.

KALLAKUPEENAR

Üks esimesi kohti mu aias, kuhu ma lilli istutama hakkasin, sest mingil varasemal ajaperioodil olime emaga siin juba mingeid aianduslikke töid teinud ja kui õieti mäletan, vist isegi mõni lill oli jäänud siia, lumikellukesed vist ja mõni punane tulp. Umbes selle kohe peal, kus keset peenart need kolm suurt kivi, selle koha peal on minu ja ema esimene õnnestunud katse sireli välja suretamise kohta. Praegu peenart kaevates ma ei leia mingeid jälgi sellest sirelist. Peenra esi ja tagaserva kõrguste vahe on umbes meeter. Samuti on märkimisväärne kallak parema ja vasaku peenraserva vahel.

Vanim leitud pilt kallakupeenrast - suurem kaevamine on tehtud, mõned ajutised lilled mulda saanud.

natuke kaugemalt tehtud talvine pilt, muutunud on see, et pesunöörid on ära kolinud.

Üks vanem pilt kallakupeenrast, eelmisel suvel tegin juba ringi, sest natuke väheseks jäi - peenar on jupi maad laiem ja osad lilled rändasid teistesse peenardesse. 

Eelmise kevadine kallak

Priimulate õitsemise aeg

Ehitustööd on juba käimas

üks suvine pilt peenrast ja maja peremehest

värskeim pilt peenrast. Arvasin, et mul veel suviseid pilte, kuid miskipärast ei leia neid.

Tänavune suurem plaan on jätkata peenra ehitust maja poole, et haljastada ära mu aia kõige kasutatavam, samas ka vist kõige koledam vaade - pilt mu köögiaknast.  Asi on keeruline ja olen kindel, et esimese korraga see mul perfektselt ei õnnestu, kuid vähemalt saan selle sireli jubeduse likvideeritud ja natuksegi tsiviilset vaadet. 

Mul on aja jooksul tehtud mõned pildid, mis loodetavassti tänavu saavad sildi enne, algus on tehtud ja hunnik täidet juba veetud köögiaknast kaugemalegi, kuid lumi tuli, ja segas töid.

pilt alast veel enne, kui juurdeehtius tuli, sirelivõsast mul kahjuks pilte pole - siin oli pea poolde alasse ulatuv sirelivõsa kogu aiaääre pikkuses

Siit vähe teise nurga all pilt, selja taha jääb kallakupeenar.

Selline ala on teiselpool aeda, paberite järgi peaks siin täiesti arvestatav, lõpus u 3m kiil minu aia juurde kuuluma, kuid piiriposti üles ei leia, seega päris kindel ei ole. Hetkel niidan ühte moodi mõlemal pool aeda, va muidugi seda õudsat kallakut, mis on jubedus kuubis.

Minu esialgne plaan on see täita suht järsuks, nii 45 kraadise nurga all, peenra laius pealtvaates tuleks u 1m, pikkust u 15m+ mõlemad otsapeenrad, suunaks - põhi-lõuna, hommiku poolne pilt on näha alt teisel pildil, lõuna pool on ees mets, õhtu pool on maja. Seega pigem poolvari ja vari kui täispäike. Aga ära hõiska enne õhtut, töö pole veel valmis....