Tininad ja nõelad

Ei, jutt ei tule käsitööst ega muusikast vaid ikka lilledest. Ja minu lemmikutest - priimulatest. Ma sain netuke tarkust juurde ja  tahan selle enda jaoks kuskile kirja saada.

Priimulatel on kahte tüüpi õisi, inglise keeles 'thrum' ja 'pin', estikeelseid vasteid pole ma  veel kohanud, kui 'pin'võin rahuga nõelaks tõlkida, siis thrum-ile ma täpset eesti keelset vastet ei tea, tegusõnana on asi tinistamine - las siis olla ka tininad - ongi lõbusam, kui sõna naljakas.

See õietüüp on sordiaretuses väga tätis, sest näitseks kõrvikpriimulatel on näitusekõlbulikud AINULT tininatega õied, nõelad pole näitusekõlbulikud, sordinimedega kõrvikud on kõik AINULT tininatega. Sõltuvalt priimula liigist on kahe erineva õietüübiga õitse erinevad ristamisvõimalused erineva efektiivsusega,  Ühelt õietüübilt teisele loetakse kõige efektiivsemaks, sama õietüübi vahel ei õnnestu mõnel liigil üldse seemneid tekitada. Samuti on Richardsoni andmetel erinev seemnete eluvõime.
Riho Teras kommenteeris mu postitust ühes rahvusvahelises priimulagrupis, kus ta selletas mulle asja lahti niiThrums are heterozygous (Aa) and pins are homozygous (aa). Aa x aa gives 1/2 Aa (thrums) and 1/2 aa (pins). Aa x Aa gives 1/4 AA (lethal) + 1/2 Aa (thrums) + 1/2 aa (pins). So, it have to recalculate Aa x Aa gives 2/3 Aa and 1/3 aa. Actually thrums are phenotype of three linked genes, but the equation is same.

Siin pildil siis nõela 'pin' õietüüp, tolmukad on kuskil sügaval õie sees, näha ainult emakakael.. 

see siis mitte näitusekõlbulik kõrvikpriimula.

tininatega ehk 'thrum' õis: emakakael on õie sees peidus, kuid tolmukad on õie suudme lähedal nagu pärlid.

näitusekõlbulik ehk tininatega õis