Tuesday, February 16, 2016

Lume seaduspäradest.

Lumi on üks naljakas asi - kui teda talvel pole, siis mõned ootavad seda, et kohe on oodatud. Aga kui see kaua oodatud lumi lõpuks kohale saabub, siis saab koleruttu enamusel sest villand. Aga ma tahtsin hoopis lume minemisest rääkida. Ootan siin majas oma viiendat kevadet, seni on mulle jäänud mulje, et mu aed on viimane paik maakeral, kust see ,selleks ajaks juba ''neetud'', lumi ära kaob. Isegi kõik ümbruskond on juba ammu roheline, kui minu aias on ikka veel lumehanged. Eelmine aasta oli aianduslikus mõttes edukas, et sai palju õuealast korda tehtud. Nüüd on talve minek, kevade tulek hoopis selgemate piiridega. Kokkuvõtvalt võin täheldada, et see aia osa, mis minu kinnistu on, eriti hull polegi. See osa mu hoovist, mis tegelikult naabrite oma on, on hoopis teine tera. Kui suurem osa minu  aiaosast on mul korra juba üle riisutud, sodid koristatud ja esimesed talvekahjudki kindlaks tehtud, siis naabrite osal võib veel rahulikult kelgutada. Näib, et need männid mõjutavad aiaolustikku ka talvel. Nende läheduses on lumekiht palju õhem ja seega sulab rutem. Kui veel need lauavirnad ka eest ära saaks, et saaks lõpuks kogu aiast ülevaate, et kus millised olud on.... Ema juba uuris, et mis ma selle viimase sireliga teha mõtlen, eks ta üks vana väljakasvanud räädu on ja juurevõsu ajab ka, kuid sinna külge on hea kaevupumpa siduda ;) Aga tegin olukorra jäädvustamiseks mõned pildid aia erinevatest lumeoludest:
Magamistoa aknast avanev metsavaade on täiesti lumevaba, paremas ääres tagaplaanil olev lumeriba on tulevase magistraali asukoht, seega minu aiaosa on lumevaba


magamistoa akna alla tuleb kolida kõik varakevadised õitsejad - seal juba tulbid väljas

elutoa aknast avaneb juba lumisem pilt, kuid lumi on naabri õueosal, minu oma on see lumevaba riba
kallakupeenar seevastu on hetkel veel korraliku lumega kaetud. Samas vana puuriida kohal lund enam ei ole.

kevad on juba nii kaugel..... 

1 comment:

  1. Selle lume ja tema minekuga on nii ja naa. Meie elame samuti kohas, mis on igal aastal lumerohkem kui kogu madalam ümbruskond ja sulab see meil palju hiljem kui teistel. Jah, kevadine õitsemine hilineb meil võrreldes lähikonnaga 10 päeva, see oleks nagu miinuseks :) Aga me ei kannata ka mitte kunagi kevadiste hiliskülmade ja sügiseste esimeste öökülmade käes. Ja need 2 tegurit on suureks plussiks. Kui kevad võtab paljudest aedadest marjapõõsaste ja viljapuude õiepungad ja liiga kiiresti tärganud püsikud, siis meie omad magavad veel ega tea külmumisest midagi.

    ReplyDelete