võrkiirised

Ilmad on poja sünnipäevale kohaselt tõeliselt külmad ja märjad, et üldse õue ei kutsu. Kui koeraga poleks vaja väljas käia, siis vist üldse õue ei kipuks. Täna veel pesamuna haige ka, jõudsin ainult õuest läbi lipata ja kähku mõned klõpsud teha. Kvliteeti pole ollagi, sest mu telefon on ajast ja arust, kuid paremat nii pea ei tule.
Kuid nädalavahetus Rakveres oli tõeliselt lilleline. Isa aias kevadtöid tehes kaevasin omale sealt mõne kõrge täidisõielise kurereha, mul nende õitseaeg aias hõre. Nad küll tõeline umbrohi, kuid panen nad aia äärde, kus tulevikus naabrimaja saab olema, siis ei tee kellelegi liiga. Kaevasin sealt ka mõned vääris-lõokannused. Need on ühed huvitavad lilled - vanematekodus on see kunagi nõuka ajal Türi lillelaadalt toodud lill tõeline umbrohi, külvab, kuhu iganes saab. Kuid kõik need isendid, mis sealt me Tallinna erinevatesse aedadesse on toodud, pole ükski KORDAGI seemet andnud. Seega alati tuleb täiendust just sealt aiast toomas käia. Sest tegelikult on see lill päris ilus.
http://static1.album.ee/files/44/566/large_10144566_FwGg.jpg

Üle tee sinililli uurimas käies leidsin palju puškiiniaid, kuna mul neid paar õnnetut vart, plaanisin kühvliga metsa minna. Kuid jäin lobisema isa naabrinaisega, ning loomulikult läksime aeda revideerima. Eelmisel aia perenaisel oli kunagi võrratu kollektsioonaed, mis läbi aia ka meile paistis, kuid uute omanike saabudes oli aed juba pikalt omapäi olnud. Nüüd on avastamist kui palju, et mis ja kus ikka kasvab. Lisaks puškiiniatele tõin sealt veel sibulikke kaasa ja uuesti valge õevase murtudsüdame, eelmine ei elanud eelmist suve miskipärast üle.  Natuke metsasinillli, ühe väga kahvatu- peaaegu valge. ülejäänud erinevad sinised. Tädi kaevas mulle ka suure tutsa tavalist roosat.

Aias on enamus võrkiiriseid õitsema läinud. täpset revisjoni selle külmaga ja haige lapsega  teha ei saa. Ühed võrkiirised on veel nuppus. Sordinimesid pean tuvastama hakkama.pakenditelt.

danfordi võrkiiris - 15 mugulat sai maha, 2 õit.

 Tegelikult on aed ikka veel päris õiteta:

kallakupeenar võrkiiriste ja mõne muu sibulikuga

helmikpöörised, kõrvikud ja krookuste rida, sieberi kriikused seda talve üle ei elanud.

hostad, koerahambad, tavalised kõrvikud

Laura peenras tundub ka kõvasti vaba ruumi olevat, palju lilli on väga õnnetud

iirised ja natuke sibullilli, esimesed tulbid 'Johann Strauss'

vana nn paraadpeenar, kus mutt hilissügisel hoolega liiva üles ajas. Suured püsikud alles talveunes

lõunapeenra mändide vari on kõige rohelisem, kuid varakevadistest õitsejatest seal ainult roosa priimula

minu akakapsaste ja kannikeste serv

minu läätspuu heki haud. Viimane peenar aias, kust lumi sulas. Pole veel kobestama jõudnud. Valdavalt need taimed, millest mul kahju pole, kuna tegu pole minu krundile jääva osaga

lapsed leidsid eile vanaisa juures kaks lindu. Keda sai siis tuvastamiseks pildistatud. Suurnokk vindi ja põhjavindi isalinnud. Üks tark tuttav tuvastas!

Ja märk maha - viimane laik lund lahkus eile, 17. aprillil!