11.03 aias

Kevad läheneb kapakuga. Leidsin esimese värvilise õie -  need kadunud lumekupud leidsin üles, mida ei mäletanud, kuhu istutasin. Loomulikult kõige loogilisemasse kohta - kust lumi vara ära läheb ja mis ilusti magamistoa aknasse paistab. Pool aiast on lumevaba, poolel on lumekiht peal. Vaher jookseb ja värava ees lainetab mõnus tiigike. Lubab, et enam päevaseid miinuskraade ei tule. Olen püüdnud juba natuke aiatöid teha, kuid enamasti  veel tegu keltsaga.

lumekupu esimene õis

kuldõielisekrookuse lehed on kõige pikemad

idahüatsint on mõnus kollane

enamus krookuseid on sellised

ripsmeline linnupiim on   sügisest saati ilus ja  roheline

lumikellukesed on päris suured

valgeõieline murtudsüda

märtsikelluke. Ma olin oma kirjulehise siniladva märtsikellukese otsa istutanud.   Eelmisel  aastal lahutasin ära aga ei mäletanud, kumba pidi, selgus, et märtsikelluke jäi kohale

eriti eesrindlikud nartsissid  on sellised. üks teine sort veel üleval, rohkem mitte. 

ainuke õiega    priimula

harilik püvilill ka üleval

kanakoole   'Sulli' üks lill, mida eelmine kevad  kartsin, et  enam pole.

kodused tulbid, vist on 'Queen of night'

heleda õiega lumeroos, tume on teises aias ja ootab ümberkolimist

võrkiirised on ka alles

lumest vaba aia pool, seljataha jääb lumi

Krookuste nimekiri

INVENTUUR
Enne, kui aias õied lahti lähevad, otsin kokku sordinimed ja pildid, et oleks selge, midaaias oodata ja osade puhul ka, et kas ikka õige asi.

VANGUARD, 2015  õielehed peaksid olema kahte eri värvi, milline mullu oli, ei leia pilti

KING OF THE STRIPED  milline mullu oli, ei leia pilti

GIPSY GIRL 2014  kaks aastat ilusti alles

CREAM BEAUTY 2014

SPRING BEAUTY 2014

BIG YELLOW 2016

BLUE PEARL 2016

YELLOW MAMMOTH 2016

PRINCE CLAUS 2014

JEANNE D'ARC 2015

GRAND MAITRE 2015

FLOWER RECORD 2015

PICKWICK    2016

Crocus herbertii 2016

Dalmaatsia krookus Roseus 2015

Crocus 'Korolkowii'  2016

Crocus uschakensis ‘Uschak Orange‘ 2016

Crocus vernus subsp. albiflorus 2016

Crocus versicolor JMH 82-15 2016

kevade tibusammud

Märtsi kuu algas kevadiselt. Kraadid on jälle plussis, veed voolavad. Täna sai vahtratele ka torud külge ja vitamiinid jooksevad hoolega. Aias on kohati  lumevaba, teisal paras lumekiht ja kohati suured lombid, sest maa on jääs ja veel pole kuhugi minna. Aias on esimesed õienupud väljas, kuid ainult lumikellukestel ja lumeroosil. Vanaemalt saadud lumekupud pole veel väljas, eelmisel aastal saadud lumekuppudega on  jälle see vana sakslase lugu - kuhu ma nad küll panin, praegu küll  ei tuvasta ühtegi sobivat krõnksu kuskil. Mõned nartsissid on väljas, mõned tulbid, mitmed krookused, täna nägin ka võrkiirise heledat pungakest lumest välja turritamas. Värava esine lomp hakkab järve mõõtusid võtma, kui see oma krundi osal oleks, siis tingimata peaks midagi ette võtma. Kuid võõral krundil selliste tööde ettevõtmine end ei õigusta, aga järgmiseks talveks võiks ennetavalt äravoolu kanali tekitada. Ootan elevusega, mis värvi õis tuleb järgmisena, lumikellukeste valge on juba praegu näha.

harilikud lumikellukesed

märtsikellukesed on alles tillud

lumeroosi õisi saan ehk näha, loodetavasti enam külm ära ei võta.

rebase pühapäevauru sissekäik meie suurel krundil

kallakupeenra lumikellud

eile oli toaotsas veel lund, täna lumi läinud

toaots

natüürmort magesõstraga

kallakupeenar on männi all väga vähese lumega.

esimest korda näen, et sieboldi priimula tuleb lume alt nii suurena *Winter Dream*

vaade õuele ja nn paraadpeenrale on veel korralikus lumes

kallakuserv oli eile veel lumes, täna leidsin juba lume seest võrkiiriste otsad

kivila on lumevaba ja kuiv

praeguseks on pool lumemahust läinud

kõige pikemad lumikellud on kallakul

astilbe peenra kõrval laiutab üks suurtest lompidest

Kevadet oodates

Mõni päev näen isegi oma õuepeal päikest, ilm on vahest juba vägagi kevadine, mõnikord tundub, et see kalender valetab ikka täiega - kevad ju tuleb kohe... Aga kalender on siiski õige ja käes alles jaanuari lõpp. Aga aias on juba vaikselt kevadet näha. Suurel krundil on lumeroosil õienupud, kodu juures ei ole. Lumeroos tuleb kogu peenraga mujale kolida, koos hostade, astilbede ja priimulatega, sest äkki läheb just see osa müügiks. Pean uurima, millal oleks selleks parim aeg - eelmisel aastal magasin maha - õisi polnud, oleks võinud kevadel välja kaevata.  Kodu juures on mitmel pool näha sibullillede pungi mullast välja turritamas. Leidsin aiast ka kaks priimula õit, rohkem mul aias hetkel õisi pole. Tegin südame kõvaks ja tänavu pole ei seemneid ega taimi tellinud. Kuigi aalujad hoolitsevad selle eest, et igasugu ahvatlused aina nina ees oleksid. Sügisel sai kohe südamest priimula seemneid igale poole visatud, nii kõrvikuid, oma aia priimulate seemneid (seda nimetute modru), lühterpriimulate omi ja tädi Milvilt saadud hulgaõieliste priimulate seemneid (korjasin tema aiast kõigilt eri värvi taimedelt, seega sealt võib tulla mida iganes värvi). Seega taimetitasid peaks piisavalt tulema.

lumeroosil on õienupud

sellest veel aru ei saa, kas siit ka õisi tuleb

nartsiss astilbede peenras

lumikellukese tipud

tulpide beebid

ripsmeline linnupiim alustas kasvamist juba sügisel

ühed uued krookused

tulbid kasvavad ka

priimula õis 1

priimula õis 2

 Aga kogu aed näeb hoopis selline välja, lagedam osa on kerge lumekirmetisega, krundi edelanurk on seeeest täiesti lumevaba.

2016 eriti erilised

Igal hingega aednikul on aias mõned sellised taimekesed, mida ta eriti kaua on oma aeda oodanud, millel on mingisugune eriline võlu ja mida tulihingeliselt ootama hakatakse kui lumi juba esimesi sulamismärke näitab. Või hoopis avastad oma aiast mõne sellise lillekese, mille olemasolust sa üleüldsegi teadlik ei olnud (on siis põhjuseks külas käinud sakslane või on silma rõõmustaja hoopis mõne teise lille kaisus su aeda kolinud). Igal juhul oli minul tänavu rõõmustajaid päris palju.

See jaapani metsmagun on oma koha siin loetelus ära teeninud, sest ma üldse ei mäletanud, et ma ta saanud oleksin, oli nende lillede nimekirjas, mida otsisin, kuid mingil põhjusel lilletabelisse kirja ei saanud. Seega ei teagi, kellele aitäh öelda!

Narcissus triandrus on loetelus, sest eelmine talv raputas teda kõvasti ja 2015 nägin ainult paari õnnetut lehte. Tänavu aga nägin õied ära!

Sullivana lumekupp. Sullivana aed on üks eriline koht, kus mind alati lahke sõna ja kühvliga oodatakse. Lumekupp on siin, sest see lill meeldib mulle nii väga ja need kaks on esimesed lumekupu õied minu siinses aias. Unistuste nimekirjas on Tõnis Tenso eriline lumekupp, mis pidi palju suurema õiega olema

esimest korda õitses mu aias erinevaid võrkiirised, need on kevadel ühed mu lemmikud oma erilise värvi pärast

Maadjas litterhein (loodan, et sai õige nimi)oli kevadel üks esimesi üllatajaid. Avastasin need kaunid kahvaturoosad õied 2015aasta suvel saadud liivatee keskelt. Ju siis tulid seemned koos liivateega kaasas. Kuna seda täpselt nii palju oli, kui siin pildil, siis hoian pöidlaid, et  ta mul hoolega paljuneks.

Koerahambad õitsesid tänavu vähe, kuid need õied jõudsin ära näha

VAN TUBERGEN'S VARIETY tulp, mis samuti 2014/2015 talve väga kõvasti põdes, vist ühe kõvera lehe ajas välja, pingutas sel hooajal õitseda, imeilus värv

VAN TUBERGEN'S VARIETY tulp, mis samuti 2014/2015 talve väga kõvasti põdes, vist ühe kõvera lehe ajas välja, pingutas sel hooajal õitseda, imeilus värv

Esimene edukalt talvitunud leviisia, Heleni seemik

esimene sordiga sieboldi priimula mis mu aias õitses

Need sieboldi priimulad olid minuni jõudes väga viletsas seisus, eelmisel hooajal ma lehti ei näinud. Kuid ühel neist jagus jõudu tänavu ka õit näidata. Ootan juba uut kevadet, et näha, mis sealt veel alles

Üks vahekokkuvõte eelmise aasta kõrvikpriimulatest. Päris mitu õitsejat on pildilt veel puudu, ja seda hunnikut, mis suvega kokku sai hamsterdatud, seda näitab uus kevad.

See roosa laikellukas on mulle eriline, sest kasvanud on see mu oma sinistelt korjatud seemnest - mu aias pole olnud teist värvi laikellukaid

See tigudest söödud sügiskrookuse pilt on eriline, sest tänavu jagus selle õitseajal nii palju päikest, et nägin isegi lahtist õit. Enamasti on sügisel ilm nii niru ja päikest nii vähe, et sel krookusel näen ainult nuppe. teine sügiskrookus, Zonathus, mul jälle õitsema ei hakanud, tuleb see kuskile paremasse kohta kolida

Viali priimula - loetakse suht pirtsakaks ja kuna kaks talve tagasi olu suht jama ja ma sellel suvel õisi ei näinud, siis lugesin teda hävinuks. Kuid suvel ajas roosa pliimula kõrvalt selline õis püsti ja teises lillepeenras, kus mul kevadel lausa tiik peal oli, oli lausa 2 õit.

kevadfloks 'Maybreeze'eelmisel suvel oli teda vaid üks väike leherosett, ei uskunud, et enam näen, kuid sel suvel õitses ilusti

üks täidisõieline priimula, mis hullu talve üle elas

rubriigist - kust see külll mu aeda tuli? Igaljuhul rõõmustas mind lausa 7 leherosetiga keegi võhaline. Jälle kurb meel, et ei tea, kellele aitäh öelda.

sügise viimane vau - need vähesed seemikud, mis viimase kehva talve üle elasid, on suvega päris hoolega kosunud. Priimulate ülaatuspakist võrsus hose-in-hose priimula. Lausa 2 taime tegelikult, mõlemad kollased.

Siia nimekirja tahaks veel 2 pilti lisada, kuid ma kuidagi ei leia neid üles.

Lühterpriimulate segupakist nägin tänavu esimesi õisi - valgeõielised jaapani priimulad. Ilus täiendus mu roosaõielistele.

'Kevadel võrsus lillepeenrast üks imeline peenevarreline punane tutsa. Teiste pilte vaadates tundsin taime ära. Tema ilusad sinililli meenutavad õied jäid mul kevadel kahjuks nägemata, kuid taim on olemas ja kosus ilusti. Nimi on nagu käega pühitud, no ei tule meelde.


Sellised erilised rõõmustajad olid mu aias 2016 aiahooajal. Juba ootan piksilmi uut!